Vi arbetar för ett samhälle
fritt från diskriminering.

Mii lea vealaheapmi?

Vad diskriminering?

Vealaheapmi dárkkuha ahte don olgguštuvvot earáid ektui. Ruoŧas vealahanláhka gieldá vealaheami. Muhto buot olggušteapmi ii leat vealaheapmi lága oainnu jelgii.

Eaŋkileappot sáhttá dadjat ahte lága čilgehus vealaheamis siskkilda njeallje eavttu. Dáhpáhusa árvvoštallan vealaheapmin fertejit buot njeallje eavttu devdojuvvon.

  1. Dat galgá guoskkahit dáhpáhusa dehe dili mii nordá dehe vealaha olbmo.
  2. Nordamis dehe vealaheamis galgá leahkit aktavuohta ovtta dehe máŋgga dain čieža vealahanárttas ( omd. sohkabealli dehe ahki)
  3. Dáhpáhus galgá guoskat soames dain guđa vealaheamis, mat leat lágas( omd. njuolga vealaheapmi dehe doarrádallamat).
  4. Dáhpáhus galgá dáhpáhuvvan soames dain servvodatguovlluin gos láhka lea vuoimmis(omd. bargoeallin dehe orrunmárkanat)

Vaikko buot eavttut leat devdojuvvon ii leat sihkkar árvvoštallogo dáhpáhus vealaheapmin. Dihto dáhpáhusas eará lágat ja njuolggadusat váikkuhit. Omd. jus olmmoš lea vuollái 18 jagi iige sutnje fállojuvvo viidni restoráŋŋas dat ii lohkko ahkevealaheapmin daningo lea leahkime eará alkoholaláhka mii gieldá restoráŋŋaid vuovdime alkohola vuollái 18 jahkásažžii. Soitet leahkit earánai dahkkit mat dagahit ahte dáhpáhus ii árvvoštallo vealaheapmin. Árvvoštallan ferte álot dahkkot juohke ovttaskas dáhpáhusas.

En person står ensam bredvid en grupp med människor, illustration.

 

1. Dat galgá guoskat dáhpáhusa mii olggušta dehe vealaha olbmo

Olggušteapmi mearkkaša ahte olmmoš šaddá heajut dillái dehe massá ovdáneami, oavddu dehe bálvalusa. Dat sáhttá omd. guoskkahit ahte soamis ii bovdejuvvo bargojearahallamii, ii beasa skuvlejupmái, ii oaččo gávppahit gávppis, ii luitojuvvo restoráŋŋii dehe ii oaččo láigut biilla dehe orohaga.



2. Olggušteamis dehe vealaheamis galgá leahkit aktavuohta ovttain dehe máŋggain dain čieža vealahanárttain

Jus dáhpáhusa galgá adnot vealaheapmin das galgá leat aktavuohta ovtta dehe máŋgga daidda nu gohčoduvvon vealahanárttaide. Gávdnojit čieža vealahanártta lága jelgii. Dá beasat lohkat eanet dain ja maid dat mearkkašit.

En kvinna sitter i en rullstol bredvid sju rutor som illustrerar diskrimineringsgrunderna, illustration.

Sohkabealli

Namahus sohkabealli mearkkaša ahte olmmoš lea nisson dehe dievdu. Gieldu sohkabealvealaheapmái siskkilda maid olbmuid geat plánejit divvut dehe leat divvon sohkabealgullevašvuođa.

Sohkabealidentiteahtta dehe sohkabealolggosbuktin

Sohkabealidentiteahtta dehe olggosbuktin mearkkaša ahte olmmoš ii dohkket iežas nissonin iige dievdun dehe olmmoš gárvodemiin( dehe eará ládje) almmuha iežas gullot eará sohkabeallái.

Etnalaš gullevašvuohta

Etnalaš gullevašvuođain dárkkuhuvvo našuvnnalaš dehe etnalaš álgovuolgaga, liikki feargga dehe sullasačča.

Osku dehe eará oskkuipmárdus

Hinduisma, juvddálašvuohta, risttalašvuohta ja isláma leat ovdamearkkat oskkuin. Eará oskkuipmárdusat leat dakkár nanu jáhkut main lea daid árta dehe lea aktavuohta risttalaš oidnui omd. buddismii, ateismii, agnostisismii. Dađi bahábut ii siskkil politihkalaš dehe filosofalaš nanu jáhkuid.

Doaibmahehttejupmi

Doaibmahehttejupmi mearkkaša olbmo, fysalaš, psyhkalaš ja jierpmálaš doaibmannávcca.

Seksuála oainnus

Láhka ráddje seksuálaoidnosa dego homoseksuála, heteroseksuála, máŋgaseksuála oidnosa.

Ahki

Ahki mearkkaša olahuvvon eallinguhkkodaga. Buot olbmot, beroškeahttá agis gullojit lága suoddjái vealaheami vuostá.

3. Dáhpáhus galgá guoskkahit juoga dain guđa vealahansuorggi mat leat lágas.

Lága jelgii leat guhtta vealahansuorggi:

    • njuolga vealaheapmi
    • eahpenjuolga vealaheapmi
    • váilevaš olaheapmi
    • givssideamit
    • seksuála givssideamit
    • vealahan rávvagat
    En man lägger handen på en kvinnas axel och bredvid syns olika exempel på diskrimineringsformer, illustration.

    Njuolga vealaheapmi

    Njuolga vealaheapmi lea go olmmoš gieđahallo heajubut go soamis eará veardásaš dilis ja lea aktavuohta soames vealahanártii, omd.:

    • Bargoaddi ipmirda ahte bargo-ohccis lea olgoriikii čuodji namma ja danin ii vállje olbmo jearahallamii.
    • Restoráŋŋa ii luoitte sisa olbmo jus olbmos lea doaibmahehttejupmi mii váikkuha hubmui ja lihkadeapmái.
    • Báŋku gieldá olbmos loana daningo oaivvilda su ilá boarisin

    Eahpenjuolga vealaheapmi

    Eahpenjuolga vealaheapmi go gávdno njuolggadus mii orru bealátkeahtes muhto mii olggušta olbmuid, geain lea aktavuohta vealahanárttaide. omd.

    • Orohatfitnodat gáibida bissovaš orrunlobi, mii olggušta olbmuid, geain lea eará etnalaš gullevašvuohta go ruoŧa.
    • Bargoaddi gáibida áššehis eavttu vuodjinkortii, mii soaitá olgguštit olbmuid, geain lea doaibmahehttejupmi.
    • Bargoaddi gáibida minimálaguhkkodaga, mii soaitá olgguštit nissonolbmuid.

    Váilevaš olámuddu

    Váilevaš olámuddu lea go doaibma ii čađat duođalaš doaimmaid vai doaibmahehttejuvvon olmmoš bastá oassálastit doibmii.

    Jus bargu rehkenasto duođalažžan dehe ii, vuolgá das omd. jus doaimmas leat praktihkalaš ja ekonomalaš eavttut čađahit bargguid. Láhka váldá vuhtii jus dat guoská oanit aktavuođa dehe guhkit gaskavuođa , omd. jus dat guoská ovttaskas galledeami gávppis dehe guoská bargováldima dehe guhkit skuvlejumi.

    Ovdamearka duođalaš doaimmain lea ahte

    • en restoráŋŋa lohká biebmolisttu čalmmehis olbmui
    • báŋku fállá báŋkobálvalusa omd. persovnnalaš galledemiin, e-poastta dehe telefovnna
    • baktebuohcceviessu fállá diehtojuohkima sihke njálmmálaččat ahte čálalaččat

    Go guoská olámuddu doaibmahehttejuvvon olbmuide dasa gávdnojit máŋga eará lága mat váikkuhit (omd. bargobirasláhka). Jus organisašuvnnas lea váilevaš olámuddu soamis dáin lága dihte, dat sáhttá maid árvvoštallot vealaheapmin ja daninnai almmuhuvvot VA:i

    Mat doaimmat rehkenasto duođalažžan árvvoštallo juohke ovttaskas dilis.

    Loga eanet váilevaš olámuttus min diehtobláđis (ladda ner faktablad)

    Givssideamit ja seksuála givssideamit

    Givssideamit leat doaibma mii vealaha soapmása árvvu ja main lea aktavuohta soames dehe moatti dáin čieža vealahanárttis.. Dat soitet leat čielggadeamit, seavat dehe olggušteamit. Omd. givssidemiin soaitá leat oahpaheaddji gii bilkida oahppi go sus lea liidni oaivvis dehe bargogaskkusteami bargi gii bilkida olbmo su homoseksuála dihte.

    Seksuála givssidemiin dárkkuhuvvo seksuála lunddot dábis man givssiduvvon ii dohkket ieš. Dat soaitá omd. leat guoskkahallan, unohis smáđáhkisvuohta, bovdehusat dehe čujuheamit. Dat gii šaddá givssideami čuozáhahkan mearrida man son anilda vealaheapmin. Muhtumin lea čielggas ahte dat gii givssida galggalii ipmirdit dan leahkit vealaheapmi. Muhto lea dehálaš ahte don gean givssiduvvo čilge dasa gii givssida ahte meannudeapmi ii dohkkehuvvo ja ferte nohkat.

    Gieldu goastimiidda

    Dat gii lea ilmmuhan vealaheami láhkasuoji vai ii ráŋggáštuvvo, dat mearkkaša šaddat goastima čuozáhahkan. Dat soaitá omd. guoskat ahte bargoaddi bidjá dasa gii lea almmuhan alit bargodeattu. Goastingieldu guoská dallenai go soamis lea doaibman dutkamis vealahanlága jelgii. Dat guoská dallenai go soamis lea luohpan dehe vuollánan givssideapmái dehe seksuála givssideapmái.

    Rávvagat vealaheapmái

    Vealahanrávvagat leat go soamis gohčču dehe neavvu soapmása gii lea sorjavašdilis, omd. bargi, vealahit soames eará. Dat soaitá guoskat ahte restoráŋŋaeaiggát dadjá bargoveahkasis dievdu geas lea leannet ii galgga oažžut bálvalusa dehe hoavda gii dadjá HR- ossodahkii ahte sii eai galgga váldit bargui dihto agat olbmuid.

    4. Dáhpáhus galgá dáhpáhuvvan soames dain servodatsurggiin gos láhka lea vuoimmis

    Vealahangieldu guoskkaha servodaga čuovvovaš surggiid :

    Bargoeallin

    Dan gii lea bargi, ohcá barggu, lea dehe ohca hárjehallanbáikki dehe lea láigojuvvon bargobáikái

    Skuvlejupmi

    Mánáid. ohppiid, studeanttaid dehe dan gii ohca skuvlejupmái

    Bargomárkanpolitihkalaš doaimma ja bargogaskkusteami almmolaš doaimmahaga

    Dasa gii ohcá barggu dehe lea bággehallon bargogaskkusteapmái

    Álggahan dehe doaibmi ealáhusdoaibma

    Dasa gii galgá álggahit dehe jođihit fitnodaga go lea jearaldat ekonomalaš doarjaga ohcamis

    Ámmátgelbbolašvuohta

    Dan gii ohcá gelbbolašvuođa, duođaštusa dehe sullasaš dohkkeheami dihto ámmáha hárjeheapmái(omd. doavttir dehe dohkkehuvvon dulka)

    Dihto organisašuvnnaid lahttuvuohta

    Dasa gii galgá , ohcat lahttuvuođa dehe váikkuhit bargi-,bargoaddi ja ámmátorganisašuvnnain dehe háliida beassat oassái dakkár organisašuvnna oavdduin

    Dávvirat, bálvalusat ja orohagat

    Dan gii omd. galgá gávppehit, mannat restoráŋŋas dehe ohcat orohaga

    Dábálaš čoahkkaneapmi dehe almmolaš dilálašvuohta

    Dasa gii omd. galgá galledit konsearttas, márkanis dehe meassuin

    Dearvvasvuođa- ja buohccedikšun

    Dasa gii ohcá divššu omd. buohcceviesus dehe bátnedoaktáris

    Sosiálabálvalus, fievrridanbálvalus ja orohatheivehandoarjja

    Dasa geas omd. lea aktavuohta sosiálabálvalusain

    Sosiáladáhkádussystema, bargguhisvuođadáhkádus ja oahppodoarjja

    Dasa gii omd. ohcá buhtadusa váhnenruhtii Dáhkáduskássas dehe oahppodoarjaga CSN:s

    Vearjo- ja siviilageatnegasvuohta

    Dasa gii omd. ohcá soahtebálvalussii, ohcá dehe čađaha soahtebálvalusa

    Gieđahallan aktavuođa doallamis almmolaš doaimmain

    dasa gii váldá aktavuođa omd. eiseválddiin vai oažžu čilgehusaid, bagadallama, ráđiid dehe eará veahki.

    En kvinna spelar tennis framför en stadsbild, illustration.

    Vealahanláhka ii leat vuoimmis juohke sajis

    Vealahanláhka ii mudde dan mii dáhpáhuvvá priváhttaolbmuid gaskkan, omd. got gránjat dehe sogat gieđahallet nuppiideaset. Iige reglámaid,tv, rádio, sosiála mediaid ja aviissaid sisdoallu gullo vealahangielddu ollái. Dain surggiin leat dan sajis eará lágat ja njuolggadusat mat ráddjejit mii lea ja mii ii leat sállejuvvon.

    Váhnenluopmo - olbmuid olggušteapmi lea gildojuvvon

    Bargi dehe bargo-ohcci gii lea, galgá leahkit dehe lea leamas váhnenluomus lea suddjejuvvon bargoaddi olggušteamis. Suodji olggušteapmái lea vuoimmis go olmmoš lea bargoluomus dehe ruovttus buohcci máná dikšume. Ovdamearka olggušteamis lea massit bargováldima, dehe sirdin heajut bargguide dehe oažžun heajut bálkáovdáneami.

    Hjälpte informationen på den här sidan dig?

    Sidinformation

    Senast uppdaterad: 15 mars 2022