Nasjonála unneplågo ja unneplågogiela
(Nationella minoritettsspråk)
Suoma, jiddisch, meänkieli, romána chib, sámegiella ja daj giellasuorgge li nasjonála unneplågogiela Svierigin. 2009 rájes la láhka vuododum nasjonála unneplågojda ja unneplågogielajda. Dánna gávnnuji diedo makkir gielalasj riektá dujna li ja makkir ádnomusájt dån máhtá adnet gieldajda ja fábmudagájda dan lága milta.
Dat almulasj (gielda, lenadigge ja stáhta fábmudagá) adná åvdåsvásstádusáv suoddjit ja bisodit nasjonála unneplågogielajt. Dat almulasj aj galggá doarjjot nasjonála unneplågoj máhttelisvuodajt bisodit ja åvddånahttet sijá kultuvrav Svierigin.
Háldadusfábmudagá (degu dal DO) galggá nasjonála unneplågojda vaddet máhttelisvuodav mierredibmáj dajda gatjálvisájda ma gulluji sidjij ja nåv guhkás gå la máhttelis rádedit unneplågoj dakkir gatjálvisájn.
Aktavuohta fábmudagáj
Dån gut sidá giektet suomav, meänkieliv jali sámev dujna l álu rievtes adnet duv gielav gå dån tjálalattjat váldá aktavuodav DO:jn jali Ráddidusá ájrrasijn (JO). Dån máhtá válldet aktavuodav DO:jn degu dal e-poasta baktu do@do.se ja tjálalattjat poasstaadressajn Diskrimineringsombudsmannen, Box 4057, 169 04 Solna.
Dujna l aj rievtes adnet suomav, meänkieliv jali sámev duv tjálalasj aktavuodajn Justitiekanslerijn, Försäkringskassajn, Skatteverkajn ja Arbetsförmedligijn jus dujna l soames ássje dajn fábmudagájn.
Jus dån váldá aktavuodav fábmudagájn gänna l doajmmaguovllo ållåsij jali muhtem märráj háldadimguovlon suobmaj, meänkielij jali sábmáj la dujna máhttelis adnet soabmásav dajs gielajs aktavuodajn fábmudagájn. Akta vijor la at dujna l ássje dan fábmudagán ja at ássje adná gullevasjvuodav dan háldadusguovlluj. Duv ássje adná gullevasjvuodav dan guovlluj degu dal jus åro dan guovllon jali jus ássje gullu juoga doajmmaj mij dåjmaduvvá dan guovlon.
Ålggolin háldadimguovllo dujna l aj rievtes adnet suomav, meänkieliv jali sámegielav njálmálasj ja tjálalasj aktavuodajt fábmudagájn jus dujna l ássje sijájn ja jus ássje máhttá giehtadaláduvvat virgálattjas gut ållåsij máhttá gielav.
Makkir gielda li háldadimguovllo fert slaj gielajda? External link.
Aktavuoda DO:jn
DO:a barggá bärrájgåhtsemijn ålles rijkan ja máhttá jådedit prosessajt duobbmoståvlån ålles rijkan. Jus DO:a tjadájt bärrájgåhtsemav dåjmas masi dån aná åvdåsvásstádusáv jali jus DO:a fievrri duv jienav duobbmoståvlån le dujna dan diehti njuolgadus adnet suomav, meänkieliv jali sámev, jus la nåv at duv ássje adná gullevasjvuodav háldadusguovlluj duv giellaj. Dujna l de rievtes váldet aktavuodav DO:jn degu dal njálmálattjat ja tjálalattjat duv giellaj. DO:a la dan diehti bággidum vaddet njálmálasj vásstádusáv sämmi giellaj. Jus dån ij ane juridihkalasj viehkev la dujna aj rievtes oadtjot fábmudagás jårggålum tjálalasj märrádusáv.
Duobbmoståvlå
Jus dujna l digge jali ássje duobbmoståvlån gänna le doajmma dájn gieldajn Jiellevárre, Haparanda, Gierun, Bájal ja Badjeduornus la dujna rievtes giektet suomav jali meänkieliv jus digge jali ássje adná gullevasjvuodav soames dajda gieldajda. Sämmiláhkáj la sámegielajn dajn duobbmoståvlåjn gudi adni dåjmav dajs gieldajs Árjepluovve, Jiellevárre, Jåhkåmåhkke jali Gierun.
Jus dån sidá giektet duv gielav duobbmoståvlån dån galga diededit duobbmoståvlåj gå digge jali ássje álggá jali vuostasj bále gå galga jienadit dikken jali ássjen.
Pedagåvgålasj doajmma ja vuorrasijhukso
Jus dån åro gieldan mij la háldadusguovllo suobmaj, meänkielij jali sábmáj galggá giellda, duv ádnomusájn, fállat mánájda gejda dån la äjgát sajev dåjman mánájhuvson ållåsij jali muhtem märráj dajda gielajda.
Sämmiláhkáj la dujna rievtes dakkir gieldan oadtjot ållåsij jali muhtem märráj dievnastusáv ja huvsov mij fáladuvvá sissŋel ramo vuorrasijhuvson, barggijs gudi sjiehttadi suomav, meänkieliv ja sámev.
Jus dån åro gieldan mij ij gullu avtak háldadusguovlluj jali mij ij la háldadusguovllo duv giellaj, valla mij adná barggijt gudi máhtti suoma, jiddisch, meänkieli, romána chib jali sáme, galggá giellda duv ádnomusájn fállat vuorrasijhuvsov ållåsij jali muhtem märráj barggijs gudi ságasti duv gielav.
Svierik la guovvamáno rájes jage 2000 oasen Europaráde rabmokonvensjåvnån suodjalit nasjonála unneplågojt (rábmakonvensjåvnnå) ja eurohpá duvddemusán rijkaoasse- jali unneplågogiela (unneplågokonvensjåvnnå). Dan oassálasstema baktu dåbdåstuvvin juda, roma, sáme, svieriksuomaga ja durnosvákkega degu nasjonála unneplåhko. Da nasjonála unneplågogiela ma dåbdåstuvvin lidjin suobma, jiddisch, meänkieli, romska (romána chib), sámegiella ja giellasuorgge dajs gielajs.
Dánna máhtá gávnnat ienep diedov
Europaráde
Europaráde gåtset ja bärrájgåhtså tjuovvomav rábmakonvensjåvnås ja unneplågogielkonvensjåvnås. Sijá webbabielen dån degu dal máhtá gávnnat båhtusijt guoradallamijs Svieriga tjuovvomis konvensjåvnåjs.
Sámedigge ja lenastivrra Stockhålman
Lenastivrra Stockhålma lenan ja Sámedigge adná ámmádin ráddidusás at bärrájgåhtset unneplågopolitihka åvddånahttemav ja tjuovvomav lágas nasjonála unneplågojs.
Lenastivrra Stockhålman External link.
Minoritet.se
Webbabielle nasjonála unneplågojda. Webbabielle hádjá diedojt sáme iemeálmmugis ja Svieriga nasjonála unneplågojs, judárijs, romajs, svieriksuomagijs ja duornosvákkegijs.