Vi arbetar för ett samhälle
fritt från diskriminering.

Mij la nuppástim?

(Vad är diskriminering?)

Nuppástibme sisadná vaj dån sjatta vuosstájváldedum nievrebut buohta soames iehtjáda. Svierigin gávnnu nuppástimláhka mij gielldá nuppástimev. Nuppástibme la gå ulmusj sjaddá nievrebut duostodum buohta soames iehtjáda. Valla dimna häjos giehtadallam ij la nuppástibme lága tjállusin.

Oanet dav máhttá javllat vaj lága tjielggidus nuppástimes li niellja miere. Nåv vaj dáhpádus galggá máhttet tjielggiduvvat degu nuppástibme hähttuji gájkka niellja miere årrot dievdedum.

  1. Dat galggá sisadnet dáhpádusáv jali vidjurav mij nuppás jali gártjet ja illastahttá ulmutjav.
  2. Häjop dáse jali illastahttem galggá adnet aktavuodav avtajn jali måttijn dajs gietja nuppástimvuodoj (degu dal sjiervve jali ahke).
  3. Dáhpádus galggá sisadnet juojddá dajs gudá hámijs nuppástimes ma gávnnuji lágan (degu dal njuolgga nuppástibme jali vájvástuhttem).
  4. Dáhpádus galggá dáhpádum ja årrum juojddá dajs sebrudakåsijn gånnå lága mierret (degu dal barggoiellemin jali årudakmárnánin).

Juska dimna miere li dievdedum dat ij la visses vaj dáhpadus mierreduvvá degu nuppástibme Muhtem dáhpádusájs gávnnuji ietjá lága ja njuolgadusá ma vájkudi. Degu dal jus ulmusj la vuollel 18 jage ij sjatta gárvedum alkohåvlåv biebbmosajen, de dat ij lågoduvá degu ahke nuppástibme, danen gå dat gávnnu ietjá láhka, alkohåvllåláhka, mij gielldá restauráŋŋav vuobddet alkohåvlåv nuorajda vuollel 18 jage. Da máhtti aj gávnnut ietjá oare mij dahká dáhpádusáv vaj ij mierreduvá degu nuppástibme. Merustallam hähttu dagáduvvat juohkka sierra dáhpádusán.

1. Dat galggá sisadnet dáhpádusáv mij gártjet jali illastahttá ulmutjav

Gártjedibme sisadná vaj ulmusj sjaddá vuolep dássáj jali bässtá máhttelisvuodav buorebuj, båhtusij jali gárvedibmáj. Dat degu dal máhttá årrot nåv vaj soames ij gåhtjoduvá hoalájdahttemij bargguj, ij oattjo válldet åhpadusáv, ij oattjo oasestit boargálin, ij luojteduvá sisi resturáŋŋaj jali ij oattjo lájggit bijlav jali årudagáv.

En person står ensam bredvid en grupp med människor, illustration.

2. Gártjedibme jali illastibme galggá adnet aktavuodav avtajn jali måttijn dajs gietja nuppástimvuododimij

Jus dáhpádus galggá merustaláduvvat degu nuppástibme dat galggá adnet aktavuodav avtajn jali måttijn dajs gåhtjodum nuppástimvuododimij. Da gávnnuji gietja njuolgadusá ja vuododime nuppástibmáj lága milta. Dánna dån máhtá låhkåt ienebuv majt dat sisadná.

Sjiervve

Tjielggidus sjiervve sisadná jus ulmusj nissun jali ålmmåj. Gielldo sjiervvenuppástibmáj gåbtjå aj ulmutjijt gänna l ájggomus rievddadit la le rievddadam sjiervvegullevasjvuodav.

Sjiervveiesjvuohta jali sjiervvegåvådahttem

Sjiervverasstimiesjvuohta jali gåvådahttem sisadná vaj ulmusj ij tjielggi ietjas degu nissun jali ålmmåj jali vaj ulmusj suv biktasij baktu (jali ietjá láhkáj), gåvådahttá vaj sån gullu ietjá sjärvváj.

Etnek gullevasjvuohta

Etnek gullevasjvuohta sisadná ulmutja nasjonála jali etnek vuolggemis, náhkkebájnno jali lágásj.

En kvinna sitter i en rullstol bredvid sju rutor som illustrerar diskrimineringsgrunderna, illustration.

Religiåvnå ja ietjá jáhkkosuorgge

Hinduisma, judonádom, risstalasjvuohta ja isláma li buojkulvisá religiåvnåjs. Ietjá jáhkkemsuorge li dakkir vuojno ma adni sijá vuodov jali aktavuodav religiåvnå vuojnojn, degu dal buddhisma, ateisma ja agnosticisma. Ma e dasi gullu li politihkalasj ja filosåfalasj vuojno.

Doajmmahieredibme

Doajmmahieredibme sisadná vuolledásse ulmutja rubmálasj, psykalasj jali dádjadimmáhttelisvuohta.

Seksuála gullevasjvuohta

Láhka tjielggi seksuála gullevasjvuodav degu homoseksuála, heteroseksuála ja biseksuála gullevasjvuohtan.

Ahke

Ahke sisadná dálásj viessomguhkkudagáv. Dimna ulmutja, berustahtek ages gåbtjåduvvi lága suojes nuppástime vuossti.

3. Dáhpádus galggá sisadnet juojddá dajs gudá hámijs nuppástimes mij gávnnu lágan

Lága milta gávnnuji guhtta háme nuppástimes:

  • njuolgga nuppástibme
  • suoles nuppástibme
  • vánes adnomáhttelisvuohta
  • vájvástuhttem
  • seksuála vájvástuhttem
  • bagádusá nuppástit.

Njuolgga nuppástibme

Njuolgga nuppástibme la gå soames duostoduvvá häjobut gå ietjas lágásj vásádusán ja vaj gávnnu aktavuohta nuppástimvuododibmáj.

Buojkulvissan:

  • Degu dal jus barggovadde älvvá vaj barggoåhttsen ålggorijkka jienak namma ja danen vállji vaj ij gåhttjot suv hoalájdahttemij
  • Restauráŋŋa ij luojtte sisi ulmutjav ja oarre dasi l vaj ulmutjin la doajmmahieredibme mij vájkkut gielav ja labudimev.
  • Báŋŋka vuornnu ulmutjav luojkkamis rudáv danen gå sij adni sån la ilá vuoras.

Suoles nuppástibme

Suoles nuppástibme la gå gávnnu njuolgadus mij årru gasskadásálasj valla sierra vádnot ulmutjijda gänna le gullevasjvuohta nuppástimvuododimijda.

Buojkulvissan:

  • Årudakvidnudahka gájbet ádnomusáv biessevis årromloahpáj, mij máhttá nävrodit ulmutjijt ietjá etnek gullevasjvuodajn gå Svierigis.
  • Barggovadde gájbet dåssjedis ádnomusáv vuodjemkårtåj, mij máhttá nävrodit ulmusj gänna l doajmmahieredibme.
  • Barggovadde gájbet binnemus guhkkudagáv, mij máhttá nävrodit nissunulmutjijda.

Vánes adnomáhttelisvuohta

Vánes adnomáhttelisvuohta la dåjmadahka ij tjadájda dåhkålasj rievddadusájt nåv vaj ulmusj gänna l doajmmahieredibme ij máhte válldet oasev dåjmadagás.

Jus gárvedibme la dåhkålasj jali ij la gatjálvis jus degu dal dåjmadagán li dahkam ja ruhtamáhttelisvuohta tjadájdit rievddadusáv. Dav aj válldá oarev jus dat la oanep jali guhkep aktavuohta, degu dal jus la guossomin åvtå bále boargálin jali jus dat sisadná barggosajev jali guhkep åhpadusáv.

Buojkulvisá dåhkålasj gárvedimijda li

  • restauráŋŋa mij låhkå biebbmolistav ulmutjij gänna l tjalmmevihke
  • báŋŋka fállá viehkev guossidimijn, e-poasta jali telefåvnå baktu
  • skihppijviesso mij fállá diedojt njálmá ja tjáledum hámen

Gå la gatjálvis adnomáhttelisvuodas ulmutjijda doajmmahieredimijn gávnnuji moadda ietjá lága ma vájkudi (degu dal barggobirásláhka ja láhka almulasj haddebiedjam). Jus siebrre adná vánes adnomáhttelisvuodav dajda lágaj hárráj, dat máhttá duobbmiduvvat degu nuppástibme ja danen aj diededuvvat DO:aj.

Makkir gárvedusá lågoduvvi degu dåhkålattja mierreduvvi juohkka sierra oasen.

Lågå ienebuv vánes máhttelisvuodajs mijá diehtotjállusin (ladda ner faktablad)

Vájvedahttem ja seksuála vájvedahttem

Vájvedahttem la vuohke mij illastahttá soabmása árvov ja adná aktavuodav soames jali moatte láhkáj dajs gietja nuppástimvuododimij. Dat máhttá årrot gatjálvis moalggemijs, siejvvemijs jali vierodahttem.

Buojkulvissan vájvedibmáj máhttá årrot åhpadiddje gut tjajmmá soames oahppáj gå sån adná lijnev oajvven jali giehtadalle barggojuohkemvidnudagán gut iehppet soabmásav gå sån la homoseksuála.

Seksuála vájvedimijn miejnniduvvá vuohke seksuála gåvådahttemijn mij ij la sávadum dassta gut sjaddá dan vájvedime vuolláj. Dat degu dal máhttá sisadnet jus soames njávkas gåggu ij sidá, vaddá tjuolo moalggemijt, bivddumav jali hasodimijt.

Dat la sån gut sjaddá vájvedum gut mierret majt sån adná le vájvedibme. Muhtijn la dat nån tjuojgos vaj dat gut vájvet luluj dádjadit vaj sån vájvet. Valla dat la ájnas vaj dån gut vájveduvá tjielggi sunji gut vájvet duv, vaj dat vuohke majna sån vájvet ij la njuolgga ja hähttu hiejteduvvat.

Bagádusá vaj nuppástit

Bagádus nuppástit la gå soames vaddá bagádusájt jali bagát soabmásav gut la suv vuolen ja suv dárbbon, degu dal barggen, vaj nuppástit soames iehtjádav.

Buojkulvissan dat máhttá sisadnet jus bårråmsajeaddne javllá suv barggijda vaj ålmmåj gut adná vuolpov ij galga oadtjot gárvedimev jali jådediddje gut javllá HR- åssudahkaj vaj e galga vaddet bargov ulmutjijda muhtem agen.

En man lägger handen på en kvinnas axel och bredvid syns olika exempel på diskrimineringsformer, illustration.

Gielldo haddudallamij

Sån gut la diededam nuppástimev aná lága suojev haddudallamis, dat sisadná ij sjaddat soames láhkáj haddudallama vuolláj. Dat máhttá degu dal sisadnet vaj barggovadde gev la diededam laset duv barggodåjmav. Gielldo haddudallamij aj doajmmá gå soames la årrum oasen åtsådallamin nuppástimlága hárráj. Dat aj doajmmá gå soames la vuornnum jali dibddám ietjas sjaddat vájvedum jali seksuálat vájveduvvat.

4. Dáhpádus galggá dáhpáduvvam sissŋel soames sebrudakåssudagán gånnå láhka doajmmá

Gielldo nuppástibmáj doajmmá dájs tjuvvo åssudagájn sebrudagán:

Barggoiellem

Sån gut la bargge, åhtså bargov, tjadájt jali åhtså hárjjidimsajev jali la sisi lájggidum barggosaddjáj

Åhpadus

Mánájda, oahppijda, låhkkijda jali dasi gut åhtså åhpadussaj

Barggomárnánpolitihka dåjmajda ja barggojuohkemvidnudahkaj almulasj ámmádahtes

Sunji gut åhtså bargov jali la sisi tjáledum barggojuohkemvidnudagán

Álggem jali dåjmadimen äládusáv

Sunji gut galggá álgadit jali dåjmadit vidnudagáv gå la gatjálvis åhtsåmin ruhtadårjav

Virggedåhkkidibme

Sunji gut åhtså dåhkkidimev, legitimasjåvnåv jali lágásj dåhkkidimev vaj doajmmat muhtem virgijt (degu dal dåktår jali virgálasj dålkkå)

Sebrulasj muhtem lihtojs

Sunji gut galggá åhtsåt säbrramav jali oassálasstet barggovállde-, barggovadde- virggelihtojda jali sihtá válldet oasev dakkár lihto gárvvásijt

Gálvvo, dievnno ja årudagá

Sunji gut sihtá buojkulvissan galggá oasestit, mannat bårråmsajen jali åhtsåt årudagáv

Almulasj äjvvalibme jali almulasj ásadus

Unji gut sihtá buojkulvissan galggá guossot konsertav, márnánav jali mässov

Varresvuoda- ja skihpahukso

Sunji gut åhtså huvsov degu dal skihppijvieson jali bádnedåktårin

Sosiáladievnno, mannulakviehkke ja årudakhiebadimdårja

Sunji gut degu dal adná aktavuodav sosiáladievnojn

Sosiálaförsekriksystema, bargodisvuodaförsekrik ja åhpadusdårja

Sunji gut buojkulvissan åhtså doarjjagav äjgátruhtaj Försäkringskássas jali åhpadusdårjav CSN:s

Värn- ja civilplikta

Sunji gut buojkulvissan dahká gähttjalimev militerraj, åhtså jali tjadájt militeraåhpadusáv

Duosstom aktavuodajn almulasj dåjmadagájn

Sunji gut válldá aktavuodav degu dal fábmudagájn vaj oadtjot diedojt, lájddimav, bagádusájt jali ietjá viehkev.

Nuppástimláhka ij dåjma juohkka sajen

Nuppástimláhka ij mierreda dav mij dáhpáduvvá priváhta ulmutjij gaskan, degu dal guorraårro jali gåk berraha duosstu nubbe nuppev. Ij ge sisanon rekláman, tv:n, radio:n, sosiála mediajn jali avijsa e guoskaduvá nuppástimgieldos. Dajn åssudagájn gávnnuji ietjá sierra lága ja njuolgadusá ma biedji mierijt majda ij la loahpe.

En kvinna spelar tennis framför en stadsbild, illustration.

Unugisvuohta äjgátfriddjavuohtaj la gielldo

Barggovállde jali barggoåhttse gut la, galggá jali l adnám äjgátfriddjavuodav la suoddjidum unugisvuodas barggovaddes. Suodje unugisá vuossti aj doajmmá gå soames la ruopptot huvson skihpa mánáj. Buojkulvis unugisvuohtaj la biesstet barggosajev, sirdeduvvat nievrep barggodåjmajda jali oadtjot nievrep bálkkáåvddånimev.

Hjälpte informationen på den här sidan dig?

Sidinformation

Senast uppdaterad: 15 mars 2022