Majt DO:a dahká?

DO:a barggá sebrudagá åvdås gånnå ij gávnnu nuppástibme. Ulmme mijá bargojn la vaj galggá årrot sebrudak gånnå ulmutjijs li dásálasj riektá ja máhttelisvuoda berustuvvi – berustahtek sjierves, sjiervvegullevasjvuodas ja sjiervvebigodusás, etnek gullevasjvuodas, religiåvnås jali ietjá jáhkos, doajmmahieredusás, seksuála gullevasjvuodas jali ages. Nåv vaj åledit mijá ulmmelij mij guoradallap máhttelis duolmmomijt badjel nuppástimlága. Mij aj åtsådallap barggovaddij ja åhpadusásadiddjij njuolgga bargov doarjjot dásálasj riektájt ja máhttelisvuodajt ja duosstot nuppástimev.

1. Mij tjadájdip bärrájgåhtsemijt vaj ienebu galggi tjuovvot lágav

Mij oadtjop birrusij 2 000 diededimijt jahkáj ja birrusij 200 dajs doalvvu mijáv bärrájgåhtsemij. Bärrájgåhtsem sisadná dav vaj mij dahkap guoradallamav vaj oadtjot diedov jus dat gut la sjaddam diededum tjuovvu nuppástimlágav. Dåjmadahka mij la bärrájgåhtsema vuolen máhttá buojkulvissan årrot barggovadde, giellda, boargál jali skihppijviesso.

Mij aj máhttep dahkat bärrájgåhtsemav ja guovladit barggovadde, ja åhpadusásadiddje njuolgadis bargov vaj doarjjot dásálasj riektájt ja máhttelisvuodajt, vaj duosstot ja gáhttit nuppástimev.

Gåk bärrájgåhtsem dåjmaduvvá?

Mij álgadip bärrájgåhtsemav danen gå mij lip oadtjum diedov vaj dat váseduvvá nuppástibme jali gávnnu vádá nuppástibmáj soames dåjmadagán. Ållu mij oadtjop dav diedov diedediddje baktu, soabmásis gut la iesj vásedam ja dåbddåm ietjas nuppástum.

Álgon mij válldep aktavuodav dajna gänna l åvdåsvásstádus dåjmadagás vaj gatjádit sierra dáhpádusás. Mij aj máhttep gatjádit juogalágásj vuoges jali barggovuoges majt mij jáhkkep máhttá adnet båhtusav nuppástibmáj.

Mij degu dal máhttep tjadájdit bärrájgåhtsemav dájs

• årudakvidnudahka mij adná ádnomusáv bisselis årromloahpáj, dat sisadná njuolgadusá ma máhtti lájddit nuppástibmáj årudakåhtsijs
• barggovadde mij dåssjå vaddá ájnibåddåsasj bargov nissunijda
• skihppijviesso mij ij la fállam siejvvemgielladålkkumav vigágij gänna l häjos gullo.

Mijá bärrájgåhtsem duolvvu märrádussaj

Mij hiejtedip mijá bärrájgåhtsemav märrádusájn mij la njuolgga dan dåjmadahkaj majt mij bärrájgåhtsep, buojkulvissan årudakvidnudahka, barggovadde jali skihppijviesso. Märrádusán mij tjielggip vaj sij li dåjmadam lága milta jali e. Mij aj máhttep vaddet bagádusájt majt sij beras dahkat vaj garvvet nuppástimes boahtteájge. Mijá märrádusá älla juridihkalattjat tjaddnum valla lijká máhtti dahkat dav vaj dåjmadahka rievddat soames nuppástim njuolgadusáv jali álgadi ådå barggovuogev vaj gáhttit nuppástimev Valla sijáv gev lip guovladam ienemusát tjuovvu mijá bagádusájt.

Mijá ámmádin mij aj duolvvop unnep oasev jahkáj duobbmoståvlåj (birrusij 1 prosentav dimna diededimijs). Ássje dåjmaduvvi DO:a juristajs ja duobbmiduvvi duobbmoståvlån.

2. Mij åvddånahttep máhtov doarjot ja vájkudit

Mij åvddånahttep máhtov nuppástimes dan baktu vaj guoradallat ja fievrrit tjállusijt daj diededimij ma båhti midjij, guoradallama ja rádudallama baktu priváhta sebrudagájn. Máhtojn vuodon mij åvddånip ja åvddånahttep måttijn värjojn viehkken bargguj doarjjot dásálasj riektájt ja máhttelisvuodajt vaj duostudit nuppástimev.

Dat máhttá degu dal årrot vaj mij

• dahkap åtsådallamijt ja rappårtåjt vaj diededit ja vájkudit mierrediddjijt
• åvddånahttep värjojt vaj máhttet doarjjot bargov dásálasj riektájda ja máhttelisvuodajda barggovaddijn
• åhpadip ja juohkep diedojt vaj lasedit dåjmadiddjij máhtov vaj barggat duostudimijn ja ielvvet vádájt nuppástibmáj
• bagádit rievddadusájt lágajs ráddidussaj
• barggat aktisattjat ietjá fábmudagáj vaj tjadájdit dåjmalis rievddadusájt.