Vi arbetar för ett samhälle
fritt från diskriminering.

Diededibme DO:aj

Dánna oattjo diedojt gåk dån dagá diededimev DO:aj ja majt diededibme midjij máhttá dahkat. Mij aj giehttop makkir ietjá dåjmadiddje ma válldi vuosstáj diededimijt ja lájddiji gatjálvisájn ma sisadni nuppástimev. Jus dån la sebrulasj fáhkalihton ja la vásedam nuppástimev barggon dån åvddågiehtaj galga jårgijdit duv fáhkalihttuj.

(Anmäl till DO)

Dav dån máhtá diededit

Le gus dån iesj goassak jali ietjas vásedam unugisvuodav jali sjaddam illastum sjiervve, sjiervveiesjvuodas jali sjiervvegåvådahttema, etnek gullevasjvuoda, religiåvnå, doajmmahieredime, seksuála gullevasjvuoda jali age diehti? De dat máhtá årrot gatjálvis nuppástimes. Dav dån máhtá diededit DO:aj. Dån aj máhtá diededit jus la sjaddam vuollánaddat äjgátfriddjavuoda aktavuoda diehti duv barggovaddes.

Dat la ájnas dárkestit dáhpádusáv jali dáhpádusájt majt sidá diededit. Sieste aj ietjá diedojt ma maŋŋel máhtti årrot ávken degu duodastusá ássjen. Dat buojkulvissan máhttá sisadnet diedojt e-poassta diedojs, sms:a jali báddidime ma máhtti duodastit duv subttsasav.

Mij dáhpáduvvá jus mån dagáv diededimev?

Mij oadtjop sisi birrusij 2 000 diededimev jahkáj. Mijá guoradiddje låhki gájkka diededimijt vaj máhttet mierredit jus da diedo majt dån ja iehtjáda li guodám galggi guoddet vaj DO:a dahká bärrájgåhtsemav. Dat la dåssjå jus diededibme joarká guorramij, majt mij maŋŋel máhttep merustallat jus dat gut la sjaddam diededum la nuppástam jali ij.

Da diededime ma e joarkke guorramijda mij adnep mijá sebrudakrievddadime bargguj. Dat sisadná degu dal vaj mij åvddånahttep máhtov vaj åhpadit ja vájkudit mierrediddjijt jali åvddånahttet värjojt doarjjomij bargov dásálasj riektájda ja máhttelisvuodajda barggovaddijs.

Birrusij låge prosenta diededimijs dasi joarkki vaj mij dahkap bärrájgåhtsemav. Mij duolvvop aj soames ássjev jahkáj duobbmoståvlåj (birrusij 1 prosenta dimna diededimijs jahkáj).

Dahkat diededimev

Diededa mijá blankehta baktu

Dat manná dahkat diededimev mijá diededimblankehtajn majt dån tjála ålggus, dävddá ja rája DO:aj påstajn jali e-påstajn. Blankähtta dåssjå gávnnu dáro.

Diededimblankähttaj

Diededa tjállaga baktu

Dån aj máhtá tjállet diededimev tjállagijn majt rája påstajn jali e-påstajn. Girjje galggá sisadnet duv namáv, adressav, telefåvnnånummarav ja buorre jus e-påstav jali lágásj diedov gå diededa. Tjielggi tjårggå gå máhttelis majt duv diededibme sisadná. Dån hähttu diehttelis adnet maŋen gájkav mij la dáhpáduvvam, goassa l dáhpáduvvam, gut la nuppástam ja makkár ja makkir nuppástimvuodo dån jáhká gulluji dan ássjáj.

Diededa dimna gielajda

Dat manná dahkat diededimev midjij gájka gielaj. Mij boahtep jårggålit diedádusáv dárruj. Ienemus ássjijt mij boahtep vásstedit dárruj.

Njálmálasj diededibme

Jus dån soames oare diehti aná gássjelisvuodav tjállet jali dievddet mijá diededimblankehtajt, dån máhtá dahkat diededimev njálmálattjat jali ietjá láhkáj.

Válde aktavuodav mijájn jus sidá ienep diedov.

Diededibme le almulasj tjála

Gå diededibme ålli mijájda de dárkestuvvá ja oadtju diarienummarav. Danen gå DO:a le fábmudahka sjaddá diededibme almulasj tjála. Dat sisadná vaj akta gut adná riektáv ádnot guovladimev dan sisanos. Valla mij álu dahkap suollevismerustallamav åvddål gå tjála vatteduvvá ålgus. Dat máhttá sisadnet vaj mij sihkkop dakkirijt majt sihtap vaj galggi årrot tjiegos diedo tjállagin.

Sån gut la diededam nuppástimev adná lága suojev vaj ij galga haddudallat, dat sisadná vaj ij sjaddat vájvedum haddudallamijn. Dat máhttá sisadnet vaj barggovadde ij laseda bargov sunji gut la diededam. Du gut haddudalá máhtá diededit dav midjij.

Hjälpte informationen på den här sidan dig?

Sidinformation

Senast uppdaterad: 15 mars 2022