Ietjá saje sebrudagán (Andra områden i samhället)

Nuppástimláhka nuppástime vuosstij suoddji moatten sajen sebrudagán. Buojkulvissan nuppástime vuosstij suoddjiduvá gå juojddá boargálin oastá, gå viesov lájggi, skihpadåben la ja gå viehkev Oadjodåjmadagás oattjo.

Nuppástit soabmásav mierkki suv giehtadit nievrebut iehtjádijs. Nuppástimoahttse (DO) nuppástime vuosstij barggá ja gähttjá vaj Nuppástimláhka tjuovvus.

Máhtá DOj bajedit jus aná nuppástuvá ja dasi gullu:

  • Sjiervve
  • Sjiervvedoaddje identitähtta jali åvddåjbuktem
  • Álmmuktjärdda
  • Religijåvnnå jali ietjá jáhkko
  • Doajmmamfámodisvuohta 
  • Seksuálalasj tjärdda 
  • Áldar 

Gut bajedit máhttá? (Vem kan anmäla?)

Máhtá  nuppástimev bajedit jus la oasste jali patiännta buojkulvissan vidnudagán jali fábmudagán ja bargge duv nievrebut iehtjádis giehtadi dajna gå buojkulvissan la biseksuálalasj jali ietjá rijkan gå Svierigin riegádi.
Máhtá aj bajedit jus aná dån ráfeduvá.

Nuppástibme l buorgodum jus dasi gullu:

  • Sjiervve
  • Sjiervvedoaddje identitähtta jali åvddåjbuktem
  • Álmmuktjärdda
  • Religijåvnnå jali ietjá jáhkko
  • Doajmmamfámodisvuohta 
  • Seksuálalasj tjärdda 
  • Áldar

Buorggo nuppástit la buojkulvissan bálij gå li:

  • Gálvvo- ja dievnnooasstema ja vuobddema.
  • Tjåhkanime gájkajda, buojkulvissan márnána ja konserta. 
  • Sosiáladievnastus ja mannamdievnastus
  • Oadjodåjmadagá dievno 
  • Stáhta oahppamdårja 
  • Militerradievnno  
  • Almulasj virgge
    Dat mierkki ij aktak bargge degu dal stáhtan, kommuvnan jali lánndadikken oattjo nievret avtak giehtadit.

Máhtá buojkulvissan kommuvnav, fábmudagáv jali vidnudagáv nuppástime åvdås bajedit. Máhtá aj skihpadåbev jali Oadjodåjmadagáv bajedit. Valla i máhte DOj bajedit jus buojkulvissan duv lahkaårro ráfeduhttá. Jus lahkaårro duv ráfeduhttá máhtá Polijssaj bajedi.

Majt máhtáv bajedit? (Vad kan jag anmäla?)

Nuppástibme l gå buojkulvissan fábmudahka jali vidnudahka duv nievrebut giehtat dajna gå buojkulvissan la biseksuálalasj jali álmmuktjerdas. Biseksuálalasj la ulmusj gut lahkan ja gierru goappátjagá nissunijda ja ålmmåjda.  

Máhtá aj DOj bajedit jus aná ráfeduvá. Ráfeduhttet la soabmásav nievret giehtadit, buojkulvissan gåhttjot duv juonen masi i lijkku jali álbedit.

Buorggo l aj  ulmutjij degu dal Sosiáladievnastusán, soames iehtjádav gåhttjot duv ráfeduhttet.

Nuppástibme muhttijn la vájvve vuojnnet. Buojkulvissan njuolgadusá ma vuojnnet li buore gájkajda, valla älla riektása degu dal niejdajda ja nissunijda.

Buojkulvisá nuppástibmáj

Dála li buojkulvisá majt Nuppástimoahttsáj máhtá bajedit. 

  • I viesov oattjo vieso båndis lájggit. Dån jáhká dan diehti gå la roma. 
  • La iesselissan ja tjavelk la oalle bávtjas.
  • I barggat máhte, valla Oadjodåjmadahka ij skihpabiednigav vatte.
  • Idjaklubba javllá dån i sisi besa dajna gå la transvestijtta.
  • La homoseksuálalasj. I besa sisi vahágahttem guojmát lusi.
    Skihpadåhpe ij ane duv lahkaulmutjin.
  • I bårråmsadjáj besa. Dån jáhká dajna gå vuojnni dujna cp-vihke la.
  • Seksuálalattjat ráfeduvá gå militerradievnon la.
  • I hárjjidimkårtåv mássjkosadjáj oattjo oasstet gå dujna l oajvvelijnne.

Buorggo stráffut

Jus buojkulvissan fábmudagáv jali vidnudagáv nuppástime åvdås bajeda de duv e oattjo dan diehti stráffut.

Stráffan máhttá dån i dan boargálij jali bårråmsadjáj besa mav nuppástime åvdås bajedi.

Stráffan aj máhttá jus duv lájggimboanndi duv ráfeduhttá gå suv bajedi jali sujttoguovdásj ij duv duosstot sidá.

Máhtá DOj bajedit jus stráffudalá.

Ma li ráfeduhttema? (Vad är trakasserier?)

Ráfeduhttet la soabmásav nievret giehtadit, buojkulvissan duv gåhttjot juonen masi i lijkku jali duv álbedit. Ráfeduhttema li buorgodum jus dasi gullu:

  • Sjiervve
  • Sjiervvedoaddje identitähtta jali åvddåjbuktem
  • Álmmuktjärdda
  • Religijåvnnå jali ietjá jáhkko
  • Doajmmamfámodisvuohta 
  • Seksuálalasj tjärdda 
  • Áldar

Ráfeduhttem máhttá soames ulmutjij birra sáhkat vuogijn masi dån i lijkku. Buojkulvissan vaj nissuna ja homoseksuálalattja jali sáme li sierraláhkáj.

Ráfeduhttem aj máhttá jus soabmásav gåhttju buojkulvissan ”blatte”, ”zigenarjävel”, ”lappjävel”, ”mongo”, ”fjolla” jali ”hora”. Ráfeduhttema dahki ulmusj dåbddå ietjas vuoledum, håjen, ájtedum jali nievret giehtadum. Moatteláhkáj ulmutja adni ráfeduhttemav. Gut ráfeduvá iesj mierreda jus aná bágo duv vuoledi.

Ma li seksuálalasj ráfeduhttema?

Ráfeduhttema aj máhtti seksuálalattja. De gåhtjoduvvi seksuálalasj ráfeduhttemin. Máhttá soames duv duohtat, vájku i sidá jali soames javllá dujna sihtá vellahit, vájku i sidá. Máhttá aj soames sihtá seksuálalasj gåvåjt vuosedit majt i vuojnnet sidá jali suohtastallá seksa birra vuogijn masi i lijkku.

Moatteláhkáj moattelágásj ulmutja adni seksuálalasj ráfeduhttema li. Gut seksuálalattjat ráfeduvá iesj mierreda jus barggosadje ij la jasska.

Javla ij!

Ájnas la gut ráfeduvá giehto ráfeduvváj dån i lijkku dasi majt barggá jali javllá. Ájnas la aj javla dån sidá suv ráfeduhttemis hiejttet. Máhtá aj soames iehtjádav vähkkáj ádnot sujna sáhkadittjat.

Muhttijn gå alvos ráfeduhttema li de i dárbaha vuosstálasstet. De láhka javllá iesj luluj diehtet li ráfeduhttema.

Buorggo stráffut

Jus  la buojkulvissan boargálav jali vidnudagáv ráfeduhttema åvdås bajedam de e duv stráffut oattjo. Stráffan máhttá buojkulvissan dån i dasti danna oasestit oattjo.
Máhtá  bajedit DOj jus stráffudalá gå la bajedam. 

Gåktu bajedav? (Hur anmäler jag?)

Máhtá DOj bajedit jus aná dån nuppástuvá ja dasi gullu:

  • Sjiervve
  • Sjiervvedoaddje identitähtta jali åvddåjbuktem
  • Álmmuktjärdda
  • Religijåvnnå jali ietjá jáhkko
  • Doajmmamfámodisvuohta 
  • Seksuálalasj tjärdda 
  • Áldar

Máhtá buojkulvissan kommuvnav, fábmudagáv jali vidnudagáv nuppástime åvdås bajedit. Máhtá aj skihpadåbev jali Oadjodåjmadagáv bajedit.
Valla i máhte DOj bajedit jus degu dal duv lahkaårro ráfeduhttá. Jus lahkaårro duv ráfeduhttá máhtá Polijssaj bajedit.

Návti dagá

Máhtá bajedit val jus iesj aná dån nuppástuvá. Jus la 18 jage vuollelin hähttuba duv äjgáda jali sujttoaddne duodastit DO duobbmoståvllåj manná.

Lágan la aj buorggo duv nuppástit juoŋga vuosstij fuolkenat.
Buojkulvissan jus duv äjgáda libá homoseksuálalattja.

Bajedibmáj tjále namát, adressat ja telefåvnnånummarat.
Buorre l aj jus ietjat e-påvsståadressav tjálá.

Galga aj tjállet dan vidnudagá jali fábmudagá namáv mav bajeda. Tjále manen jáhká duv doajmmamfámodisvuohtaj, álmmuktjärddaj, sjärvváj jali álldarij gullu.

Jus sidá bajedit la buorre jus ruvva máhttelis bajeda.

Návti dahkap gå bajedibme DOj boahtá

Gå bajedimev DOj la rádjam de dav guoradallap. Dat mierkki mij snivva låhkåp majt tjálá ja åtsådip mij gevaj. Gev la nuppástime åvdås bajedam oadtju aj giehttot mij gevaj.

Jus guoradus adná dån nuppástuvá gähttjal DO dahkat vaj ájgás boahtebihtte såbadime baktu.

Jus DO adná dån nuppástuvá gähttjal DO dahkat vaj ájgás boahtebihtte såbadime baktu.

Jus dån ja gev la bajedam ähppe ájgás boade såbadime baktu máhttá DO ássjev duobbmoståvllåj doalvvot.

Duobbmoståvllå l fábmudahka mij mierret jus juoga ij la lága milta.

Buorggo stráffut

Jus  la buojkulvissan boargálav jali vidnudagáv ráfeduhttema åvdås bajedam de e duv stráffut oattjo. Stráffan máhttá buojkulvissan dån i dasti danna oasestit oattjo.

Máhtá  bajedit DOj jus stráffudalá gå la bajedam.

Almulasj tjála

DO l fábmudahka. Gájkajn la rievtesvuohta fábmudagá tjállagijt låhkåt. Tjála l buojkulvissan girjje fábmudahkaj, e-påvsstå la aj tjála.

Valla gávnnuji tjállaga ma li suollevisá. Sekretässa la ietjá báhko suollevissaj. DO sekretässan biedjam diededimijt ij oattjo låhkåt.  

Dån besa DOjn aktavuodav adnet jus li gatjálvisá. Oattjo guoradallijn sáhkadit jus ussjola gåk ietjat bajedimev tjálá.