Barggo (Arbetslivet)

Duv barggovadde ij duv nuppástit oattjo. Nuppástit la nuppev ulmutjav nievrebut nuppijs giehtadit.

Barggovadde ij duv gut la virggáj biejadum, gut bargov åtså, gut la praooahppe jali gut la hárjjidalle nuppástit oattjo. Gut barggosadjáj lájggiduvvá jali luojkaduvvá aj nuppástime vuosstij suoddjiduvvá.

Dån aj nuppástime vuosstij suoddjiduvá jus maná barggogaskostibmáj jali jus kursan barggogaskostimen la.

Dån nuppástime vuosstij suoddjiduvá gå dujna l aktavuohta fáhkkalihtujn jali barggovaddeorganisásjåvnåjn. Fáhkkalihto li buojkulvissan LO, TCO ja Unionen.  Barggovaddeorganisásjåvnå li buojkulvissan Svenskt Näringsliv, Sveriges Hotell- och Restaurangföretag ja Sveriges Kommuner och Landsting.

Dån nuppástime vuosstij suoddjiduvá jus ietjat vidnudagáv la rabátjit ja doarjjagav åtsåtjit, gå åtså degu dal legitimásjåvnåv bargguj ja dujna l aktavuohta bargodiskássajn. Nuppástimoahttse (DO) galggá gähttjat vaj barggovadde ja iehtjáda  nuppástimlágav tjuovvu.

Dån máhtá fáhkkaj jali DOj bajedit jus aná dån bargon nuppástuvá. Jus la fáhkkasiebre sebrulasj de vuostak fáhkkaj bajeda.

Dån máhtá nuppástimev bajedit jus dasi gullu

  • Sjiervve
  • Sjiervvedoaddje identitähtta jali åvddåjbuktem
  • Álmmuktjärdda
  • Religijåvnnå jali ietjá jáhkko
  • Doajmmamfámodisvuohta 
  • Seksuálalasj tjärdda 
  • Áldar

Máhtá aj duv barggovaddev bajedit jus barggovadde duv nievrebut giehtat dajna gå la, årrum la jali galga äjgátfriddja årrot.

Gut máhttá DOj bajedit?

Dån máhtá nuppástimev bajedit jus la bargguj biejadum, jus bargov åtså, jus la barggosadjáj lájggidum jali barggosadjáj luojkadum. Hárjjidalle ja praooahppe máhtti aj nuppástimev bajedit.

Máhtá aj duv barggovaddev bajedit jus barggovadde duv giehtat nievrebut dajna gå dån la, årrum la jali galga äjgátfriddja årrot.

Gut la häjtádallam aj máhtá nuppástimev bajedit. Häjtádallat mierkki dån hähttu bargostat hiejttet.

Dån la nuppástime vuosstij suoddjidum

  • jus maná barggogaskostibmáj jali kursav barggogaskostimen.
  • jus dujna l aktavuohta fáhkkalihtujn jali barggovaddeorganisásjåvnåjn.
  • jus la ietjat vidnudagáv rabátjit ja doarjjagav åtsåtjit, gå åtså buojkulvissan legitimásjåvnåv virggáj
  • gå dujna l aktavuohta ietjat bargodiskássajn.

Nuppástibme l buorgodum jus dasi gullu:

  • Sjiervve
  • Sjiervvedoaddje identitähtta jali åvddåjbuktem
  • Álmmuktjärdda
  • Religijåvnnå jali ietjá jáhkko
  • Doajmmamfámodisvuohta 
  • Seksuálalasj tjärdda 
  • Áldar

Majt máhtáv DOj bajedit?

Nuppástibme l gå barggovadde duv nievrebut nuppijs giehtat, buojkulvissan dajna gå la biseksuálalasj jali álmmuktjerdat diehti.

Nuppástibme aj la jus barggovadde duv ráfeduhttá. Ráfeduhttet la soabmásav báktjit, buojkulvissan duv gåhttjot juonen masi i lijkku jali duv álbedit.

Gájka gudi li oajve aneduvvi barggovadden.

Nuppástibme máhttá muhttijn vájvve vuojnnet. Buojkulvissan njuolgadusá ma vuojnnet li buore gájkajda, valla nievrebu muhtemijda, degu dal nissunijda.

Bargon nuppástime vuosstij suoddjiduvá. Dån suoddjiduvá aj nuppástime vuosstij bargon buojkulvissan gå dujna l:

  • Aktavuohta barggogaskostimijn
  • Siebrrevuohta organisásjåvnåjn, degu dal
    barggovaddeorganisásjåvnåjn ja barggijorganisásjåvnåjn
  • Vidnudagá rahpam, barggo ietjat vidnudagán, dårja gå ietjat vidnudagáv rabá jali
  • gå legitimásjåvnåv virggáj oattjo

Nuppástimbuojkulvisá bargon

Buojkulvisá nuppástibmáj bargon majt máhtá Nuppástimoahttsáj bajedit:

  • Dujna l vuolep bálkká barggorádnas. Dunnun la avta barggo jali vargga avta barggo. Dån jáhká duv sjierve diehti.
  • Oattjo barggogatjádallamij boahtet. Buorre árvvobágo li, valla bargov i oattjo. Jáhká barggovadde vuojnná dån gut la ålmåj la barggogatjádallamij nissuna biktasij boahtám.
  • Dujna li buorre árvvobágo, valla i gatjádallamij besa. Jáhká dan diehti gå barggovadde adná dujna l ålggorijkak namma.
  • Duv barggovadde gåhttju duv ”fjollan” jali ”bögen”. Gå vuoleduvá javllá barggovadde, sån ”val suohtastallá”.
  • Åhtsåm la buorep bargov barggosajenat, valla illa oadtjum. Jáhká dan diehti gå barggovadde ij lijkku dån vierraståvlå nanna tjåhkkåha.
  • Duv barggovadde gåhttju duv tjiehppen, valla ”ilá nuorra” oajvven. 
  • Dån i doarjjagav oattjo vidnudagáv rabátjit. Jáhká dan diehti gå gut doarjjagav la vattátjit adná duv ilá vuorrasin.
  • Dån hähttuji ietjat gähttjalimbargos hiejttet. Jáhká dan diehti gå la iesselissan.
  • Barggogatjádallamin oattjo gatjálvisáv jus dujna l aidsa. Jáhká dan diehti gå bargovadde afrosvierigijt gáddá. 
  • Duv heteroseksuálalasj barggorádna oadtju áhkátjijdes ja boadnjátjijdes barggijfässtaj gåhttjot. Duv guojmme ij bivddidalá. Jáhká barggovadde ij lijkku dån la homoseksuálalasj.
  • Duv barggovadde dunji vuolep bálkáv ietjá barggijs vaddá. Jáhká la dan diehti gå dujna l tjalmmevihke. 
  • Duv barggovadde seksuálalasj bágojt hoallá. Duohtat vil duv rubmahav, vájk i sidá. 
  • Barggogaskostibme ij duv sidá viehkedit bargov åttjutjit. Barggogaskostiddje sihtá bargov ulmutjijda vaddet gejt svierigin adni.

Buorggo stráffut

Jus ietjat barggovaddev nuppástime åvdås la bajedam de barggovadde ij duv oattjo stráffut. Stráffan máhttá buojkulvissan dån oattjo nievrep bargojt jali álu viertti barggoájge badjel barggat.

Barggogaskostibme jali fáhkkalihtto äbá ga duv stráffut oattjo jus la nuppástime diehti dajt bajedam.

Ma li ráfeduhttema?

Ij guhtik barggosajenis galga ráfeduvvat. I galga ietjat barggovaddes ráfeduvvat ja i ga ietjá barggijs.

Dån i ga ráfeduvvat galga gå buojkulvissan la ietjat barggogaskostimen jali aktan fáhkajnat.

Ráfeduhttet la soabmásav nievret giehtadit, degu dal duv gåhtjudit juonen masi i lijkku jali duv álbedit.

Ráfeduhttema li buorgodum jus dasi gullu:

  • Sjiervve
  • Sjiervvedoaddje identitähtta jali åvddåjbuktem
  • Álmmuktjärdda
  • Religijåvnnå jali ietjá jáhkko
  • Doajmmamfámodisvuohta 
  • Seksuálalasj tjärdda  
  • Áldar

Ráfeduhttem máhttá jus soames ságas ulmutjij birra vuogijn masi i lijkku. Buojkulvissan vaj nissuna jali homoseksuálalattja jali roma li sierra láhkáj.

Ráfeduhttem aj máhttá jus soabmásav gåhttju buojkulvissan ”blatte”, ”zigenarjävel”, ”lappjävel”, ”mongo”, ”fjolla” jali ”hora”. Máhttá aj jus soames la ruohkkeruossav duv skoahppaj tjállám. Ráfeduhttema dahki ulmusj dåbddå ietjas vuoledum, håjen, ájtedum jali nievret giehtadum. Moatteláhkáj ulmutja ráfeduhttemav adni. Gut ráfeduvá iesj mierreda jus aná bágo duv vuoledi.

Moatteláhkáj ulmutja ráfeduhttemav adni. Gut ráfeduvá mierreda iesj jus vuoleduvá.

Barggovadden la agev åvdåsvásstádus ráfeduhttemijt hiejtedit.

Ma li seksuálalasj ráfeduhttema?

Ráfeduhttema aj máhtti seksuálalattja. De gåhtjoduvvi seksuálalasj ráfeduhttemin. Máhttá soames duv duohtat, vájku i sidá jali soames javllá dujna sihtá vellahit vájku i sidá. Máhttá soames sihtá seksuálalasj gåvåjt vuosedit majt i vuojnnet sidá jali suohtastallá seksa birra vuogijn masi i lijkku.
Moatteláhkáj sierra ulmutja adni seksuálalasj ráfeduhttemijt. Gut seksuálalattjat ráfeduvá iesj mierreda jus barggoasadje ij la jasska.

Javla ij!

Láhka javllá ráfeduvve galggá diehtet ja dádjadit sån ráfeduhtij.
Gut ráfeduvá viertti danen ráfeduvvev gåhttjot hiejttet, buojkulvissan seksuálalasj ráfeduhttemij. 

Máhtá ráfeduvvijn sáhkadit jali sunji tjállet. Máhtá aj soames iehtjádav vähkkáj ádnot sujna sáhkadittjat.

Muhttijn gå li alvos ráfeduhttema de i dárbaha vuosstálasstet. De láhka javllá sån iesj luluj diehtet li ráfeduhttema.

Ráfeduhttema máhtti nuppástime

Jus barggovadde duv ráfeduhttá de láhka javllá dat la nuppástibme.
Nuppástibme l aj jus barggovadde gåhttju soames iehtjádav duv ráfeduhttet. De máhtá barggovaddev fáhkkaj jali DOj bajedit. Barggovadde l ulmusj gut la oajvven.  

Ij la nuppástibme jus ietjá bargge duv ráfeduhttá. Valla barggovadde gut oadtju diehtet dån barggosajen ráfeduvá viertti dav ganudahttet. Duv barggovadde vásstet dan åvdås vaj aktak ij barggosajen ráfeduvá.

Nuppástibme l jus ráfeduvá bargges

  • barggogaskostimen, fáhkkalihton jali barggovaddeorganisásjåvnån.
  • vidnudagán jali organisásjåvnån mij doarjjagav vaddá vidnudagájn álgget.
  • fábmudagán mij legitimásjåvnåv virggáj vaddá jali jus ráfeduvá bargodisvuohtakássas.

Duv barggovadde hähttu åvddålijgiehtaj barggat 

Láhka javllá barggovadde hähttu åvddålijgiehtaj barggat nuppástimij vuosstij barggosajen. Åvddålijgiehtaj barggat la huksat ij mige boahtteájge dáhpáduvá.

Láhka javllá barggovadden 25 barggijn jali ålobujn hähttu ájggom gávnnut. Ájggomin galggá tjuodtjot gåk seksuálalasj ráfeduhttemij vuosstij barggi ja gåk sjärvváj, álmmuktjerdaj, religijåvnåj jali ietjá jáhkoj gulle ráfeduhttemij barggi. 

Jus barggovadde gullá jali vuojnná soames dåbddå sån bargon ráfeduvvá hähttu barggovadde åtsådit mij la. Jus li ráfeduhttema de barggovadde hähttu ráfeduhttemijt ganudahttet.

Jus duv barggovadde ij majdik dagá de máhtá barggovaddev ietjat fáhkkalihttuj jali DOj bajedit.

I galga stráffuduvvat jus bajeda

Jus la ietjat barggovaddev ráfeduhttemij vuosstij bajedam de barggovadde ij duv oattjo stráffut.

Stráffan máhttá buojkulvissan dån nievrep bargojt oattjo jali ednagav viertti barggoájge badjel barggat.

Barggogaskostibme jali fáhkkalihtto ij ga duv oattjo stráffut jus la ráfeduhttemij vuosstij bajedam.

Máhtá DOj jali fáhkkalihttusit bajedit jus barggovadde duv stráffu. 

Gåk bajedav?

Máhtá ietjat barggovaddev Nuppástimoahttsáj (DO) bajedit jus aná nuppástuvá. Jus fáhkkaj gullu, máhtá dåhku bajedit.

Máhtá aj DOj bajedit jus aná buojkulvissan duv b-kássas jali duv barggogaskostimes la nuppástuvvam.

Máhtá DOj bajedit jus aná dån la nuppástuvvam ja dasi gullu:

  • Sjiervve
  • Sjiervvedoaddje identitähtta jali åvddåjbuktem
  • Álmmuktjärdda
  • Religijåvnnå jali ietjá jáhkko
  • Doajmmamfámodisvuohta 
  • Seksuálalasj tjärdda 
  • Áldar

Máhtá aj bajedit jus barggovadde duv nievrebut giehtat dajna gå la, galga årrot jali la äjgátfridddja årrum.

Jus barggovadde gullá jali vuojnná soames dåbddå sån bargon ráfeduvvá hähttu barggovadde åtsådit mij la. Jus li ráfeduhttema de barggovadde hähttu ráfeduhttemijt ganudahttet. Jus duv barggovadde ij majdik dagá máhtá barggovaddev ietjat fáhkkalihttuj jali DOj bajedit

Gänna l doajmmamfámodisvuohta la álu rievtesvuohta hiebadahtedum barggosajev oadtjot vaj buoragit hähpá. Máhttá hiebadahttet barggolanjájt jali rustigijt. Stuor barggosadje dárbaj ienebuv unnebus dahkat. Skuolkasta fáhkkaj jali midjij DOn ienep diedoj diehti.

Návti dagá

Máhtá  bajedimev tjállet jus iesj aná nuppástuvá. Galga bajedimev Nuppástimoahttsáj (DO) tjállet. Buorgodum la aj duv nuppástit juoŋga diehti fuolkenat. Buojkulvissan jus vielljat la transvestijtta.

Bajedibmáj tjále namát, adressat ja telefåvnnånummarat.
Buorre l aj jus ietjat e-påvsståadressav tjálá.

Galga suv namáv tjállet gev bajeda. Máhttá degu dal barggovadde namma, barggogaskostime jali fáhkkalihto. Tjále aj manen jáhká nuppástuvá.

Tjále jus jáhká duv álmmuktjärddaj, sjärvváj jali álldarij gullu.

Tjále girjev DOj jali tjále bajedimblankähttaj. 

Jus sidá bajedimev tjállet galga bajedit ruvva máhttelis. Muhtem dáhpádusá barggosajen hiejteduvvi oalle ruvva. Gå ássje l hiejtedum de ij DO dasti majdik máhte dahkat.

Máhtá bajedimev ietjat giellaj tjállet jus sidá.

Návti dahkap gå duv bajedibme DOj boahtá 

Gå bajedimev DOj la rádjam de dav guoradallap.

Dat mierkki mij snivva låhkåp majt tjálá ja åtsådip mij gevaj. Gev nuppástibmáj la bajedam oadtju aj giehttot mij gevaj.

Jus DO adná dån nuppástuvá gähttjal DO dahkat vaj dåj ájgás boahtebihtte såbadime baktu. Såbadibme máhttá mierkkit dån ándagisluojteduvá jali biednigijt oattjo.

Jus dån ja gev la bajedam ähppe ájgás boade såbadime baktu máhttá DO ássjev duobbmoståvllåj doalvvot.

Duobbmoståvllå l fábmudahka mij mierret jus juoga ij la lága milta.

Buorggo stráffut

Jus la ietjat barggovaddev DOj jali fáhkkaj bajedam de barggovadde duv ij oattjo stráffut.

Stráffan máhttá buojkulvissan dån nievrep bargojt oattjo jali viertti ednagav barggoájge badjel barggat.

Buojkulvissan barggogaskostibme jali b-kássa äbá ga duv oattjo stráffut jus dajt la DOj bajedam, degu dal vuornnot gå viehkev sidá bargov åtsåtjit. 

Almulasj tjála

DO l fábmudahka. Gájkajn la rievtesvuohta fábmudagá tjállagijt låhkåt. Tjála l buojkulvissan girjje fábmudahkaj. Aj e-påvsstå la tjála.

Valla gávnnuji suollevis tjállaga. Sekretässa la ietjá báhko suollevissaj. DO sekretässan biedjam diededimijt ij oattjo låhkåt.  

Dån besa DOjn aktavuodav adnet jus li gatjálvisá. Oattjo guoradallijn sáhkadit jus ussjola gåk ietjat bajedimev tjálá.