Åhpadibme (Utbildning)

Åhpadimbargge e duv oattjo nuppástit gut la oahppe, studännta jali lågå ietjá åhpadusáv, degu dal álmmukallaskåvlån. Buorggo l sámeskåvlån, SFIan, sierraskåvlån ja komvuksan nuppástit. Buorggo l aj mánájt ja oahppijt åvddåskåvlån ja asstoájggeskåvlån nuppástit. 

Gávnnu láhka nuppástime vuosstij. Nuppástimoahttse (DO) galggá gähttjat vaj åhpadushásadiddje ja iehtjáda nuppástimlágav tjuovvu. Nuppástit soabmásav mierkki ulmutjav giehtadit nievrebut iehtjádijs, buojkulvissan dajna gå la homoseksuálalasj.

Lágan tjuodtju ij aktak duv nuppástit oattjo jus dasi gullu

  • Sjiervve
  • Sjiervvedoaddje identitähtta jali åvddåjbuktem
  • Álmmuktjärdda
  • Religijåvnnå jali ietjá jáhkko
  • Doajmmamfámodisvuohta 
  • Seksuálalasj tjärdda 
  • Áldar

Jus la nuppástuvvam máhtá dav DOj bajedit. Ietjá nievres giehtadimev, degu dal hilgodimev nägo diehti, máhtá bajedit Mánná- ja oahppeoahttsáj. 

Gut máhttá DOj bajedit?

Máhtá nuppástimev bajedit jus la oahppe vuodoskåvlån, gimnásaskåvlån, sierraskåvlån, sámeskåvlån, sfi:an,
maná ieredisskåvlån, komvuksan jali särvuksan.

Gut la studännta allaskåvlån jali universitehtan, jali degu dal álmmukallaskåvlån lågå jali oahppamlihtokursav maná aj máhtá nuppástimev DOj bajedit.
Gut åhpadussaj åtså aj máhtá nuppástimev bajedit.

Nuppástibme l buorgodum jus dasi gullu:

  • Sjiervve
  • Sjiervvedoaddje identitähtta jali åvddåjbuktem
  • Álmmuktjärdda
  • Religijåvnnå jali ietjá jáhkko
  • Doajmmamfámodisvuohta 
  • Seksuálalasj tjärdda 
  • Áldar

Majt máhtáv DOj bajedit?

Nuppástibme l gå bargge skåvlån, allaskåvlån jali ietjá åhpadusán duv nievrebut giehtadi dajna gå buojkulvissan la biseksuálalasj jali riegádi ietjá rijkan gå Svierigin. Biseksuálalasj la gut lahkan ja gierru goappátjagá nissunijda ja ålmmåjda.  

Nuppástibme aj máhttá gå åhpadiddje, rektåvrrå jali ietjá bargge duv ráfeduhttá. Ráfeduhttet la soabmásav nievret giehtadit, buojkulvissan duv gåhttjot juonen masi i lijkku jali suohtastallat vastes vuogijn.

Bargge skåvlån, allaskåvlån jali åhpadusán e ga oattjo avtak iehtjádav gåhttjot duv ráfeduhttet jali nuppástit.

Nuppástibme muhttijn la vájvve vuojnnet. Njuolgadusá ma vuojnnet li buore gájkajda, valla älla riektása degu dal niejdajda ja nissunijda la dakkár buojkulvis.
Lágan la aj buorgodum duv nuppástit juoŋga vuosstij ietjat fuolken.

Buojkulvissan jus duv äjgáda libá homoseksuálalattja ja danen ráfeduvá ja nuppástuvá.

Máhtá nuppástimev Nuppástimoahttsáj bajedit.

Buojkulvisá nuppástibmáj skåvlån, allaskåvlån jali ietjá åhpadusán

Nuppástimbuojkulvisá majt máhtá Nuppástimoahttsáj bajedit:

  • I oattjo åhpadimev joarkket gå ruoptus äjgátfriddjavuodas sidá boahtet.
  • Soames åhpadiddje duv ráfeduhttá danen gå la transvestijtta. Transvestijtta
  • l nissun muhttijn ålmmå gárvoj jali ålmåj muhttijn nissuna gárvoj.
  • Åhpadiddját ij duv dibde åhpadusáv tjuovvot dajna gå dujna l ADHD. 
  • Soames åhpadiddje duv duohtat, vájku i sidá. 
  • Gänna l oajvvelijnne ij mássjkodibmáj mássjkoåhpadiddjes besa. 
  • Soames álmmukallaskåvllå val 20-jahkásattjajt duosstu. 
  • Soames åhpaduslihtto duv kurssaj ij duosto dajna gå dujna l tjalmmevihke. 
  • Soames skåvllå vuornnu gå åhpadusáv sámegiellaj sidá.

Buorggo stráffut

Jus duv skåvlåv, allaskåvlåv jali åhpadushásadiddjev la nuppástime åvdås bajedam de e duv oattjo stráffut.

Stráffan máhttá dån buojkulvissan nievrep árvvobágojt oattjo.

Ma li ráfeduhttema?

Ij aktak åhpadusánat duv ráfeduhttet oattjo. Ij åhpadiddje, ij aktak bargge åhpadusán, ij aktak ietjá oahppe jalik studännta.

Ráfeduhttet la soabmásav nievret giehtadit, buojkulvissan duv gåhttjot juonen masi i lijkku jali suohtastallat vastes vuogijn.

Jus klássarádnas jali kurssarádnas ráfeduvá galga vuostak soames ållessjattugijn sáhkadit jali soabmásijn gut barggá duv åhpadushásadiddje åvdås. Máhtá aj soames iehtjádis viehkev ádnot sujna sáhkadittjat.

Ráfeduhttet la soabmásav nievret giehtadit, buojkulvissan duv gåhttjot juonen masi i lijkku jali álbedit.

Nuppástime li buorgodum jus dasi gullu:

  • Sjiervve
  • Sjiervvedoaddje identitähtta jali åvddåjbuktem
  • Álmmuktjärdda
  • Religijåvnnå jali ietjá jáhkko
  • Doajmmamfámodisvuohta 
  • Seksuálalasj tjärdda 
  • Áldar

Ráfeduhttem máhttá soames sáhkat ulmutjij birra vuogijn masi i lijkku. Buojkulvissan vaj nissuna ja homoseksuálalattja jali roma li sierraláhkáj.
Ráfeduhttem aj máhttá soabmásav gåhttjot buojkulvissan ”blatte”, ”zigenarjävel”, ”lappjävel”, ”mongo”, ”fjolla” jali ”hora”. Máhttá aj soames la ruohkkeruossav duv skoahppaj girjjam. Ráfeduhttem dahká ulmusj dåbddå sån vuoleduvvá, hådjån, ájteduvvá jali nievret giehtaduvvá. Moatteláhkáj la aj majt sierra ulmutja lijkkuji ráfeduhttemij. Gut ráfeduvá iesj mierreda jus aná bágo duv vuoleduhtti. 

Ma li seksuálalasj ráfeduhttema?

Ráfeduhttema máhtti aj seksuálalattja. De gåhtjoduvvi seksuálalasj ráfeduhttemin. Máhttá jus soames duv duohtat, vájk i sidá, jali soames hoallá dujna sihtá vellahit, vájk i sidá. Máhttá aj soames sihtá dunji seksuálalasj gåvåjt vuosedit majt i vuojnnet sidá jali suohtastallá seksa birra vuogijn masi i lijkku. 
Moatteláhkáj ulmutja adni seksuálalasj ráfeduhttemav. Gut ráfeduvá iesj mierreda jus vuoleduvá.

Javla Ij!

Buorre jus ráfeduvá nagá ráfeduvváj giehttot sån galggá hiejttet buojkulvissan seksuálalasj ráfeduhttemij.

Muhttijn gå alvos ráfeduhttema li de i vuosstálasstet dárbaha. De láhka javllá sån iesj luluj diehtet ráfeduhttema li.

Máhtá ráfeduvvijn sáhkadit jali sunji tjállet. Máhtá aj soames iehtjádis viehkev ádnot sujna sáhkadittjat.

Jus åhpadushásadiddje gullá soames dåbddå sån åhpadusán ráfeduvvá de åhpadushásadiddje hähttu åtsådit mij gevaj ja ganudahttet jus la ráfeduhttem.

Máhtá DOj bajedit jus duv åhpadushásadiddje ij majdik dagá.
Láhka javllá nuppástibme l jus ráfeduvá soabmásis duv åhpadushásadiddje åvdås, buojkulvissan rektåvrås, skåvllålájddijiddjes jali åhpadiddjes. Máhtá de nuppástimoahttsáj (DO) bajedit.

Åhpadushásadiddje åvdåsvásstet vaj aktak ij skåvlån ráfeduvá.

Duv åhpadushásadiddje hähttu åvddålijgiehtaj barggat

Láhka javllá barggovadde hähttu åvddålijgiehtaj barggat nuppástimij vuosstij barggosajen. Åvddålijgiehtaj barggat la huksat ij mige boahtteájge dáhpáduvá.

Buorggo stráffut

Jus ietjat åhpadushásadiddjev la ráfeduhttema åvdås bajedam de e duv oattjo  stráffut. Stráffan máhttá buojkulvissan dån nievrep árvvobágojt oattjo.

Skåvllå jali allaskåvllå ij ga duv stráffut oattjo jus la bajedam sij e nuppástimij ja ráfeduhttemij åvddålijgiehtaj barga.

Máhtá DOj bajedit jus stráffudalá gå ietjat åhpadushásadiddjev bajeda.

Gåk DOj bajedav?

Máhtá Nuppástimoahttsáj (DO) bajedit jus aná nuppástuvá åhpadusán.
Máhtá DOj bajedit jus aná nuppástuvá ja dasi gullu:

  • Sjiervve
  • Sjiervvedoaddje identitähtta jali åvddåjbuktem
  • Álmmuktjärdda
  • Religijåvnnå jali ietjá jáhkko
  • Doajmmamfámodisvuohta 
  • Seksuálalasj tjärdda 
  • Áldar

Máhtá aj ietjat skåvlåv, allaskåvlåv jali åhpadushásadiddjev bajedit jus ij åtsåda manen oahppe jali studännta dåbddå sån ráfeduvvá jali ij ráfeduhttemijt ganudahte.

Jus allaskåvlån maná ja dujna l doajmmamfámodisvuohta ja i ane lanjá li buore de máhtá dav DOj bajedit. Ihkap ij buojkulvissan rámmpa vierraståvllåj gávnnu jali ihkap älla gulldalimbátte.

Agev skåvllå, allaskåvllå jali åhpadushásadiddje vásstet lanjáj ja åhpadusá åvdås. Danen máhtá duv skåvlåv, allaskåvlåv jali åhpadushásadiddjev DOj bajedit. Valla i buojkulvissan skåvllårádnav máhte DOj bajedit.

Máná åvddåskåvlån ja oahppe skåvlån 18 jage vuollelin e máhte DOj bajedit. Máná äjgáda jali sujtár máná åvdås bajet.

Návti dagá

Máhtá bajedit val jus iesj aná dån nuppástuvá. Jus la 18 jage vuollelin vierttiba duv äjgáda jali sujttoaddne duodastit DO duobbmoståvllåj manná.

Galga bajedimev Nuppástimoahttsáj (DO) tjállet. Bajedibmáj namát, adressat ja telefåvnnånummarat tjálá. Buorre jus aj e-påvsståadressat tjálá.

Galga aj suv namáv tjállet gev bajeda. Máhttá skåvlå, allaskåvlå jali åhpadusá namma. Tjále manen jáhká nuppástuvá. Tjále aj manen jáhká, buojkulvissan duv sjierve jali álldara jali religijåvnå diehti.

Jus sidá bajedimev tjállet galga ruvva máhttelis bajedit. Muhtem dáhpádusá barggosajen hiejteduvvi oalle ruvva. Gå ássje l hiejtedum de ij DO dasti majdik máhte.

Návti dahkap gå duv bajedibme DOj boahtá

Gå la bajedimev DOj rádjam de mij guoradusáv dahkap. Dat mierkki mij snivva låhkåp majt tjálá ja åtsådip mij la sjaddam. Gev la nuppástime jali ráfeduhttema åvdås bajedam oadtju aj giehttot mij la.

Jus guoradus adná dån nuppástuvá gähttjal DO dunnuv såbadahttet. Såbadibme máhttá mierkkit dujsta ándagisájt ádnu jali de biednigijt oattjo. Jus dån ja skåvllå, allaskåvllå jali åhpadushásadiddje ehpit såbadime baktu ájgás boade máhttá DO ássjev duobbmoståvllåj doalvvot.

Duobbmoståvllå l fábmudahka mij mierret jus juoga ij la lága milta.

DO viehkke ij majdik mávse.

Buorggo stráffut

Duv skåvllå, allaskåvllå jali åhpadushásadiddje e stráffut oattjo dajna gå nuppástimev bajeda.

Skåvllå jali allaskåvllå äbá ga duv stráffut oattjo dajna gå bajeda skåvllå jali allaskåvllå ij nuppástime åvdås barga. Máhtá DOj bajedit jus skåvllå jali allaskåvllå duv stráffu.

Almulasj tjála

DO l fábmudahka. Gájkajn la rievtesvuohta fábmudagá tjállagijt låhkåt. Buojkulvissan la girjje fábmudahkaj tjála, e-påvsstå la aj tjála.

Valla gávnnuji tjállaga ma li suollevisá. Sekretässa la ietjá báhko suollevissaj. DO sekretässan biedjam diededimijt ij oattjo låhkåt.  

Dån besa DOjn aktavuodav adnet jus li gatjálvisá. Oattjo guoradallijn sáhkadit jus ussjola gåk ietjat bajedimev tjálá.

Gehtja dán biele rievtes bielen gåk guoradallev gávna.