Oahpahus (Utbildning)

Bargit du oahpahusas eai oaččo du vealahit  gii leat oahppin, studeantan dahje logat iežá oahpahusas, dego álbmotallaskuvllas. Lea gieldu vealahit sámiskuvllas, SFI.s, sierraskuvllas ja suohkana rávesolbmuidoahpus. Lea maid gieldu vealahit mánáid ja ohppiid ovdaskuvllas ja astoáiggiruovttus.

Gávdno láhka vealaheami vuostá. Vealahanáittardeaddji (VÁ) galgá dárkkistit ahte oahpahuslágideaddjit ja iežát čuvvot vealahanlága. Vealahit soapmása lea go su gieđahallá heittobu go iežáid, ovdamearkka dihte daningo lea homoseksuálalaš.

Vealaheapmi lea lágas gildojuvvon jos gullo dáidda oktavuođaide:

  • Sohkabeallái
  • Sohkabealerastemii dahje ovdanbuktimii
  • Álbmotčearddalaš guoski áššiide
  • Religiuvdnii dahje iežá jáhkuide
  • Doaibmahehttejupmái
  • Seksuála eallimii
  • Ahkái

Jos leat vealahuvvon de sáhtát dan almmuhit VÁ.i.

Iežá heajos gieđahallama, dego soapmása givssidit su neagu dihte, sáhttá almmuhit Mánáid- ja ohppiidovddasolbmái.

Gii sáhttá almmuhit VÁ.i?

Don sáhtát vealaheami almmuhit jos leat oahppi vuođđoskuvllas, joatkkaskuvllas, sierranasskuvllas, sámiskuvllas, leat sfi-oahpahusas, sierraskuvllas, suohkana rávesolbmuidoahpahusas dahje sierranas rávesolbmuidoahpahusas.

Don gii leat oahppin allaskuvllas dahje universiteahtas, dahje álbmotallaskuvllas logat dahje oahppolihtugursses oassálasttát maid sáhtát vealaheami almmuhit VÁ.i.

Don gii oahpahussii ozat maid sáhtát almmuhit vealaheami.

Vealaheapmi lea lágas gildojuvvon jos gullo dáidda oktavuođaide:

  • Sohkabeallái
  • Sohkabealerastemii dahje ovdanbuktimii
  • Álbmotčearddalaš guoski áššiide
  • Religiuvdnii dahje iežá jáhkuide
  • Doaibmahehttejupmái
  • Seksuála eallimii
  • Ahkái

Maid sáhtán VÁ.i almmuhit?

Vealaheapmi lea go bargit skuvllas, allaskuvllas dahje iežá oahpahusas du heittobu beroštit danin go ovdamearkka dihte leat guovtteseksuálalaš dahje  leat riegádan iežá riikkas go Ruoŧas. Guovtteseksuálalaš lea son gii sáhttá gessot ja ráhkástuvvat sihke nissoniidda ja dievdduide.

Vealaheapmi maid sáhttá leat go oahpaheaddji , rektor dahje iežá bargi du ráfehuhttá. Ráfehuhttit lea go soapmása heittot berošta, ovdamearkka dihte gohčoda du juonin masa it liiko dahje duinna unohasat leaikkasta.

Bargit skuvllas, allaskuvllas dahje oahpahusas eaige oaččo ovttage iežá sihtat du ráfehuhttit dahje vealahit.

Vealaheami lea muhtimin heittot fuobmát. Ovdamearkan leat njuolggadusat mat orrot leamen vuohkkasin juohkeoktii muhto eai leat vuoiggalaččat ovdamearkka dihte nieiddaide ja nissoniidda.

Láhka maid gielda du vealahit juoidáid dihte du veagas. Ovdamearkka dihte jos du vánhemat lea homoseksuálalaččat ja danin ráfehuvvot ja vealahuvvot.

Sáhtát vealaheami almmuhit Vealahanáittardeaddjái.

Ovdamearkkat vealaheamis skuvllas, allaskuvllas dahje iežá oahpahusas

Ovdamearkkat vealahemiin maid sáhtát almmuhit Vealahanáittardeaddjái:

  • It oaččo oahpahusa joatkit maŋŋil go leat leamas vánhenfriddja.
  • Oahpaheaddji ráfehuhttá du danin go leat transvetihtta. Transvetihtta lea nisson gii muhtimin dievdun bivttasta dahje dievdu gii muhtimin bivttasta nissonin.
  • Allaskuvllas leat álu geahččaleamit du jáhku bassibeivviid.
  • Don gii leat nieida it oaččo skuvllas vázzit iežat nieidaustibin.
  • Du oahpaheaddji ii divtte du oahpahusa čuovvut danin go dus lea ADHD.
  • Oahpaheaddji guoskkaha ja njávká du vaikko it dan hálet.
  • Oaiveliinniin it beasa valáštallat dadjá valáštallanoahpaheaddji.
  • Álbmotallaskuvla dohkke dušše 20-jahkásaččaid oahppin.
  • Oahpahuslihttu gieldá du vázzit gurssa go dus lea čalbmevihki.
  • Skuvla gielda du gáibádusa lohkat sámigiela.

Gieldu ráŋggáštit

Jos leat iežat skuvlla, allaskuvlla dahje oahpahuslágideaddji ráfehuhttima dihte almmuhan de eai du oaččo ráŋggáštit.

Ráŋggášteapmi sáhttá leat don oaččut heittobu árvosániid.

Mii lea ráfehuhttin?

Ii oktage oahpahusas du oaččo ráfehuhttit. Ii oahpaheaddji, ii oktage bargi oahpahusas ja ii iežá oahppi dahje studeanta.

Ráfehuhttit lea go soapmása badjelgeahččá, ovdamearkka dihte gohčoda du juonin masa it liiko dahje duinna unohasat leaikkasta.

Jos skuvlarátnás dahje gursarátnás ráfehuvat galggat vuosttažin rávesolbmuin ságastit dahje soapmásiin gii bargá oahpahuslágideaddji ovddas. Sáhtát maid soames iežá olbmo sihtat suinna ságastit.

Vealaheapmi lea gildojuvvon jos gullo dáidda oktavuođaide:

  • Sohkabeallái
  • Sohkabealerastemii dahje ovdanbuktimii
  • Álbmotčearddalaš guoski áššiide
  • Religiuvdnii dahje iežá jáhkuide
  • Doaibmahehttejupmái
  • Seksuála eallimii
  • Ahkái

Ráfehuhttin sáhttá jos soames ságasta olbmuid birra vugiin masa it liiko. Ovdamearkka dihte ahte nissonat dahje homoseksuálalaččat dahje romalaččat leat sierra láhkái.

Ráfehuhttin maid sáhttá leat soapmása gohčodit ”blatten”, ”zigenarriehtisin”, ”lappjävelin”, ”mongon”, ”heamsin” dahje ”huorrán”. Sáhttá maid jos soames lea roahkkeristta du gábii sárgon. Ráfehuhttimat dahket ahte olmmoš dovdá iežas gutnehuvvon, bahá mielas, nihtton dahje badjelgehččon. Olbmot ráfehuhttima dovdet sierra láhkái. Don gii ráfehuvat ieš mearridat jos dovddat sánit du gutnehuhttet.

Mii lea seksuálalaš ráfehuhttin?

Ráfehuhttimat sáhttet maid leat seksuálalaččat. Dalle gohčoduvvojit seksuálalaš ráfehuhttimin. Sáhttá soames du njávkat vaikko it siđa dahje soames dadjá ahte duinna sihtá anašit vaikko it siđa. Sáhttá maid soames gii háleda dutnje vuosehit seksuálalaš govaid maid it hálet geahčadit dahje leaikkasta seksuálalaččat masa it liiko.

Olbmot dovdet seksuálalaš ráfehuhttima  sierra láhkái. Don gii seksuálalaččat ráfehuvat ieš mearridat jos skuvla dahje oahpahus ii dovdo dorvvožin.

Gieldde!

Lea buorre jos don gii ráfehuvat nagodat dadjat sutnje gii ráfehuhttá son galgá heaitit, ovdamearkka dihte seksuálalaš ráfehuhttimiin.

Muhtimin go leat vasttes ráfehuhttimat de it dárbbaš mielaidat vuosehit. Lágas lohká son ieš galggalii diehtit dat lea ráfehuhttin.

Sáhtát ráfehuhttiin ságastit dahje čállit sutnje. Sáhtát maid soapmása sihtat veahkkin suinna ságastit.

Jos oahpahuslágideaddji gullá soamis dovdá son oahpahusas ráfehuvvo de oahpahuslágideaddji ferte iskat mii lea dáhpáhuvvan ja bissehit jos lea ráfehuhttin. Sáhtát VÁ.i almmuhit oahpahuslágideaddji jos ii daga maidege.

Lágas lohká dat lea vealaheapmi jos ráfehuvat soapmásis gii bargá du oahpahuslágideaddjái, ovdamearkka dihte rektor, skuvlajođiheaddji dahje oahpaheaddji. Sáhtát dan almmihit Vealahanáittardeaddjái (VÁ).

Oahpahuslágideaddjis lea ovddasvástádus vai ii oktage ráfehuvvo skuvllas.

Du oahpahuslágideaddji ferte ovddalgihtii bargat

Láhka dadjá ovdamearkka dihte skuvllat ja allaskuvllat fertejit ovddalgihtii bargat vai ráfehuhttimat eai ilmma bargosajis. Ovddalgihtii bargu lea duostut heittohis dáhpáhusaid boahtteáiggis.

Gieldu ráŋggáštit

Jos iežat oahpahuslágideaddji leat almmuhan vealaheami dihte de eai oaččo du ráŋggáštit. Ráŋggášteapmin sáhttá ovdamearkka dihte leat don oaččut heittohis árvosáni.

Skuvla dahje allaskuvla ii oaččo du ráŋggáštit jos daid leat almmuhan go eai bargga vealaheami duostumiin.

Sáhtát almmuhit VÁ.i jos ráŋggáštuvvot go leat almmuhan iežat oahpahuslágideaddji. 

Got VÁ.i almmuhan?

Sáhtát almmuhit Vealahanáittardeaddjái (VÁ.i) jos dovddat vealaheami iežat oahpahusas.

Sáhtát VÁ.i almmuhit jos iežat dovddat vealahuvvon ja das lea oktavuohta:

  • Sohkabeallái
  • Sohkabealerastemii dahje ovdanbuktimii
  • Álbmotčearddalaš guoski áššiide
  • Religiuvdnii dahje iežá jáhkuide
  • Doaibmahehttejupmái
  • Seksuála eallimii
  • Ahkái

Sáhtát maid almmuhit iežat skuvlla, allaskuvlla dahje oahpahuslágideaddji jos ii beroš iskat manin oahppi dahje studeanta dovdá iežas ráfehuvvon dahje ii bisset ráfehuhttima.

Jos leat oahppin allaskuvllas ja dus lea doaibmahehttejupmi ja ipmirdit lanjat eai leat vuohkkasin dutnje de sáhtát dan almmuhit VÁ.i. Soaitá váilut veahkkeboardda jorihanstullui dahje eai gávdno guldalangaskaoamit.

Skuvllas, allaskuvllas dahje oahpahuslágideaddjis lea álu ovddasvástádus sihke lanjain ja oahpahusain. Danin sáhtát du skuvlla, allaskuvlla dahje oahpahuslágideaddji almmuhit VÁ.i. Iežat bargorátná it sáhte almmuhit VÁ.i.

Mánát ovdaskuvllas ja oahppit skuvllas nuorabut go 18 jagi eai sáhte almmuhit VÁ.i. Máná vánhemat dahje su hoaidi sáhttet almmuhit máná ovddas.

Ná don dagat

Sáhtát almmuhusa čállit jos ieš dovddat vealaheami. Jos leat nuorabut go 18 jagi ferteba vánhemat dahje du hoaidi dohkkehit ovddidit VÁ ášši  duopmostullui.

Galggat čállit almmuheami Vealahanáittardeaddjái (VÁ). Almmuhussii čálát iežat nama, čujuhusat ja iežat telefovdnanummara. Buorre lea maid jos čálát iežat e.boastačujuhusa.

Galggat su nama čállit gean almmuhat. Sáhttá leat skuvlla, allaskuvlla dahje oahpahusa namma. Čális maid manin iežat jáhkát vealahuvvon. Čális jos jáhkát gullot du čearddalašvuhtii, du sohkabeallái dahje du ahkái.

Jos háledat almmuhusa čállit galggat dan farggamusat dahkat. Muhtin dáhpáhusat loahpahuvvojit oalle fargga. Go ášši lea loahpahuvvon de ii sáhte VÁ maidege dahkat.

Sáhtát jos siđat almmuhusa čállit iežat gillii.

Ná dahkat go du almmuhus lea VÁ.i boahtán

Go almmuhusa VÁ.i leat sádden de válbmet guorahallama. Dat mearkkaša mii dárkilit lohkat maid leat čállán ja dárkkistit mii lea dáhpáhuvvan. Son gean leat almmuhan vealaheamen beassá maid muitalit mii dáhpáhuvai.

Jos guorahallan vuoseha don leat vealahuvvon de geahččala VÁ din soabadit soabadeami bokte. Soabadeapmi sáhttá leat go skuvla, allaskuvla dahje oahpahuslágideaddji ánuha dus ándagassii dahje mákset ruđalaš buhtadusa. Jos don ja du skuvla, allaskuvla dahje oahpahuslágideaddji ehpet soabat soabadeami bokte de sáhttá VÁ ášši doalvut duopmostullui.

Duopmostuollu lea eiseváldi mii mearrida jos lea juoga mii rihkku lága.

VÁ veahkki ii mávsse maidege.

Gieldu ráŋggáštit

Jos leat iežat skuvlla, allaskuvlla dahje oahpahuslágideaddji almmuhan vealaheami dihte de eai oaččo du ráŋggáštit.

Skuvla dahje allaskuvla eai oaččo du ráŋggáštit jos daid leat almmuhan go eai bargga vealaheami duostuma dihte. Sáhtát almmuhit VÁ.i jos skuvla dahje allaskuvla du ráŋggáštit.

Almmolaš áššebábir

VÁ lea eiseváldi. Juohkeovttas lea riekti eiseválddiid áššebáhpiriid lohkat.. Áššebábir lea ovdamearkka dihte reive eiseváldái. E.boasta lea maid áššebábir.

Muhto gávdnojit  čiegus áššebáhpirat. Sekreteassa lea iežá sátni čiegusvuhtii. VÁ.s ii oaččo dieđuid lohkat mat leat sekreteassa vuolis.

Jos leat jearaldagat de goaktat VÁ. Beasat guorahalliin ságastit jos jurddašat got galggat čállit iežat almmuheami. 

Geahča dán siidu olgeš bealis got guorahalli goaktadat.