Iežá guovllut servodagas (Andra områden i samhället)

Vealahallanláhka suddje máŋggain guovlluin servodagas vealaheami vuostá. Ovdamearkka dihte leat vealaheami vuostá suodjaluvvon go gávppis gávppašat, orohaga láiggut, go leat skihpasiidviesus ja go veahki oaččut Dáhkáduskássas.

Vealahit soapmása lea go su gieđahallá heittobu go iežáid.

Vealahanáittardeaddji (VÁ) bargá vealaheami vuostá ja iská vai vealahanláhka ii rihkkojuvvo.

Don sáhtát vealaheami almmuhit jos gullo dáidda áššiide

  • Sohkabeallái
  • Sohkabealerastemii dahje ovdanbuktimii
  • Álbmotčearddalaš guoski áššiide
  • Religiuvdnii dahje iežá jáhkuide
  • Doaibmahehttejupmái
  • Seksuála eallimii
  • Ahkái

Gii sáhttá almmuhit?

Sáhtát almmuhit vealaheami jos leat oasti dahje guossin fitnodagas dahje eiseválddis ja bargit du bahát go iežáid gieđahallet danin go ovdamearkka dihte leat guovtteseksuálalaš dahje leat iežá riikkas riegádan go Ruoŧas.

Sáhtát maid almmuhit jos dovddat iežat ráfehuvvon.

Vealaheapmi lea gildon jos gullo dáidda áššiide:

  • Sohkabeallái
  • Sohkabealerastemii dahje ovdanbuktimii
  • Álbmotčearddalaš guoski áššiide
  • Religiuvdnii dahje iežá jáhkuide
  • Doaibmahehttejupmái
  • Seksuála eallimii
  • Ahkái

Goas lea gieldu vealahit?

Gieldu vealahit lea ovdamearkka dihte dallego:

  • Oastá ja vuovdá gálvvuid ja bálvalusaid.
  • Almmolaš čoahkkaneamit, ovdamearkka dihte márkanat ja konsearttat.
  • Sosiálabálvalus ja sáhttobálvaleapmi.
  • Dáhkáduskássa bálvalusat
  • Stáhtalaš oahppandoarjja
  • Soahteveagabálvalus
  • Almmolaš bálvaleapmi

Dat mearkkaša ii oktage bargi stáhtas, suohkanis dahje leanadikkis oaččo heittot ovttage gieđahallat.

Sáhtát ovdamearkan suohkana, eiseválddi dahje fitnodaga almmuhit vealaheami dihte. Sáhttá maid skihpasiidviesu ja Dáhkáduskássa almmuhit. Muhto it sáhte almmuhit VÁ.i jos ovdamearkka dihte lahkaorru du ráfehuhttá. Jos láhkaorru du ráfehuhttá de sáhtát Poliisii almmuhit.

Maid sáhtán almmuhit?

Vealaheapmi lea ovdamearkka dihte go eiseváldi dahje fitnodat du badjelgeahččá danin go ovdamearkka dihte leat guovtteseksuálalaš dahje du čearddalaš gullevašvuhtii. Guovtteseksuálalaš lea son gii sáhttá gessot ja ráhkástuvvat sihke nissoniidda ja dievdduide.

Sáhtát maid VÁ.i almmuhit jos iežat dovddat vealahuvvon. Ráfehuhttit lea go soapmása hejot berošta, ovdamearkka dihte gohčoda du juonin masa it liiko dahje duinna unohasat leaikkasta.

Lea maid gieldu ovdamearkka dihte Sosiálabálvalusa bargis soapmása iežá sihtat du ráfehuhttit.

Vealaheami lea muhtimin heittot fuobmát. Ovdamearkan leat njuolggadusat mat orrot vuohkkasin juohkeoktii muhto ovdamearkka dihte  leat heittobu nieiddaide ja nissoniidda.

Ovdamearkkat vealaheamis

Dále leat ovdamearkan maid sáhtát almmuhit Vealahanáittardeaddjái.

  • It oaččo orohaga viessoisihis láigut. Jáhkát lea dan dihte go leat romalaš.
  • Leat mánáidládje ja sealgi hirbmat bávččas. It sáhte bargat muhto Dáhkáduskássa ii atte skibasruđa.
  • Idjabáiki ii luoitte du sisa danin go leat transvetihtta.
  • Leat homoseksuálalaš. It beasa sisa du lápmahuvvan guoimmát lusa. Skihpasiidviesus eai ane du fuolkin.
  • It beasa boradanbáikái. Jáhkát danin go oidnet dus lea cp-vihki.
  • Seksuálalaččat ráfehuvat go leat soahtebálvalusas.
  • It oaččo hárjehangoartta oastit lášmmodallanbáikái go dus lea oaiveliidni.

Gieldu ráŋggáštit 

Jos ovdamearkan leat eiseválddi dahje fitnodaga vealaheami dihte almmuhan de du eai oaččo dan dihte ráŋggáštit.

Ráŋggášteapmi sáhttá leat don it beasa dan gávpái dahje boradanbáikái man vealaheami dihte leat almmuhan.

Ráŋggášteapmi maid sáhttá leat jos du orohatisit du ráfehuhttá go su almmuhit dahje dikšoguovddáš ii du váldde vuostá.

Sáhtát VÁ.i almmuhit jos ráŋggáštuvvot.

Mii lea ráfehuhttin?

Ráfehuhttit lea go soapmása hejot berošta, ovdamearkka dihte gohčoda du juonin masa it liiko dahje duinna unohasat leaikkasta.

Jos skuvlarátnás dahje gursarátnás ráfehuvat galggat vuosttažin rávesolbmuin ságastit dahje soapmásiin gii bargá oahpahuslágideaddji ovddas. Sáhtát maid soames iežá olbmo sihtat suinna ságastit.

Vealaheapmi lea gildojuvvon jos gullo dáidda oktavuođaide:

  • Sohkabeallái
  • Sohkabealerastemii dahje ovdanbuktimii
  • Álbmotčearddalaš guoski áššiide
  • Religiuvdnii dahje iežá jáhkuide
  • Doaibmahehttejupmái
  • Seksuála eallimii
  • Ahkái

Ráfehuhttin sáhttá jos soames ságasta olbmuid birra vugiin masa it liiko. Ovdamearkka dihte ahte nissonat dahje homoseksuálalaččat dahje romalaččat leat sierra láhkái.

Ráfehuhttin maid sáhttá leat soapmása gohčodit ”blatten”, ”zigenarriehtisin”, ”lappjävelin”, ”mongon”, ”heamsin” dahje ”huorrán”. Sáhttá maid jos soames lea roahkkeristta du gábii sárgon. Ráfehuhttimat dahket ahte olmmoš dovdá iežas gutnehuvvon, bahá mielas, nihtton dahje heittot beroštuvvon. Olbmot ráfehuhttima dovdet sierra láhkái. Don gii ráfehuvat ieš mearridat jos dovddat sánit du gutnehuhttet.

Mii lea seksuálalaš ráfehuhttin?

Ráfehuhttimat sáhttet maid leat seksuálalaččat. Dalle gohčoduvvojit seksuálalaš ráfehuhttimin. Sáhttá soames du njávkat vaikko it siđa dahje soames dadjá ahte duinna sihtá anašit vaikko it siđa. Sáhttá maid soames gii dutnje háleda seksuálalaš govaid vuosehit maid it hálet geahčadit dahje leaikkasta seksuálalaččat masa it liiko.

Olbmot seksuálalaš ráfehuhttima  dovdet sierra láhkái. Don gii seksuálalaččat ráfehuvat ieš mearridat jos dilli ii dovdo buorrin.

Gieldde!

Lea buorre jos don gii ráfehuvat nagodat dadjat sutnje gii ráfehuhttá don it liiko dasa maid dahká dahje dadjá. Lea maid dehálaš don siđat su heaitit ráfehuhttimiin. Sáhtát maid soapmása sihtat veahkkin ságastit suinna.

Muhtimin go leat vasttes ráfehuhttimat de it dárbbaš mielaidat vuosehit. Lágas lohká son ieš galggalii diehtit dat lea ráfehuhttin.

Sáhtát ráfehuhttiin ságastit dahje čállit sutnje. Sáhtát maid soapmása sihtat veahkkin suinna ságastit.

Gieldu ráŋggáštit

 Jos ovdamearkan leat gávppi vealaheami dihte almmuhan de du eai oaččo dan dihte ráŋggáštit. Ráŋggášteapmi sáhttá leat it šat beasa doppe gávppašit.

Sáhtát VÁ.i almmuhit jos almmuheami dihte ráŋggáštuvvot.

Got mon almmuhan?

Don sáhtát Vealahanáittardeaddjái (VÁ) almmuhit jos iežat dovddat vealahuvvon ja gullo dáidda áššiide

  • Sohkabeallái
  • Sohkabealerastemii dahje ovdanbuktimii
  • Álbmotčearddalaš guoski áššiide
  • Religiuvdnii dahje iežá jáhkuide
  • Doaibmahehttejupmái
  • Seksuála eallimii
  • Ahkái

Sáhtát ovdamearkan suohkana, eiseválddi dahje fitnodaga vealaheami dihte almmuhit. Sáhttá maid skihpasiidviesu ja Dáhkáduskássa almmuhit. Muhto it sáhte almmuhit VÁ.i jos ovdamearkka dihte lahkaorru du ráfehuhttá. Jos láhkaorru du ráfehuhttá de sáhtát Poliisii almmuhit.

Ná don dagat

Sáhtát almmuhusa čállit jos ieš dovddat leat vealahuvvon. Jos leat nuorat go18 jagi ferteba vánhemat dahje hoaidi diktit VÁ ášši ovddidit duopmostullui.

Lágas lea maid gieldu du vealahit juoidá dihte du veagas. Ovdamearkka dihte jos du vánhemat leaba homoseksuálalaččat.

Čále almmuheami Vealahanáittardeaddjái (VÁ). Čális reivve VÁ.i dahje deavdde almmuhanskovi. Dán siiddu olgeš bealde gávnnat skovi. Sáhtát njuolga čállit pdf-skovvii.

Almmuhussii čálát iežat nama, čujuhusat ja iežat telefovdnanummara. Buorre lea maid jos iežat e.boastačujuhusa čálát.

Galggat fitnodaga dahje eiseválddi nama čállit gean almmuhat. Čális maid manin iežat jáhkat vealahuvvon. Čális jos jáhkát du čearddalašvuhtii, du sohkabeallái dahje du ahkái gullot.

Jos háledat almmuhusa čállit galggat dan farggamusat dahkat.

Ná dahkat go du almmuhus lea VÁ.i boahtán

Go leat sádden almmuhusa VÁ.i de válbmet guorahallama. Dat mearkkaša mii dárkilit lohkat maid leat čállán ja dárkkistit mii lea dáhpáhuvvan. Son gean leat almmuhan vealaheamen beassá maid muitalit mii dáhpáhuvai.

Jos guorahallan vuoseha don leat vealahuvvon de geahččala VÁ soabadit soabadeami bokte.

Jos VÁ gávnnaha don leat vealahuvvon geahččala VÁ soabadit soabadeami bokte. Soabadeapmi sáhttá leat ahte son gii lea vealahan ánuha dus ándagassii dahje oaččut ruđalaš buhtadusa.

Jos don ja son gean leat almmuhan eahppi soabat soabadeami bokte de sáhttá VÁ ášši doalvut duopmostullui.

Duopmostuollu lea eiseváldi mii mearrida jos lea juoga mii rihkku lága.

VÁ veahkki ii mávsse maidege.

Gieldu ráŋggáštit

Jos ovdamearkka dihte leat gávppi, dahje fitnodaga vealaheami dihte almmuhan de eai oaččo du ráŋggáštit.

Sáhtát VÁ.i almmuhit jos sii geaid leat almmuhan du ráŋggáštit.

Almmolaš áššebábir

VÁ lea eiseváldi. Juohkeovttas lea riekti eiseválddiid áššebáhpiriid lohkat.. Áššebábir lea ovdamearkka dihte reive eiseváldái. E.boasta lea maid áššebábir.

Muhto gávdnojit  čiegus áššebáhpirat. Sekreteassa lea iežá sátni čiegusvuhtii. VÁ.s ii oaččo dieđuid lohkat mat leat sekreteassa vuolis.

Jos leat jearaldagat de goaktat VÁ. Beasat guorahalliin ságastit jos jurddašat got galggat čállit iežat almmuheami. 
Geahča dán siiddu olgeš bealis got guorahalli goaktadat.